Oleks hea, kui isiklikud rahaasjad on kontrolli all. Selle saavutamiseks tuleks oma tulusid-kulusid teadlikult planeerida – nii igapäevaselt majandades kui ka pikemaajalisi plaane tehes. Rahapuuduse põhjus ei pruugigi olla väike sissetulek, vaid hoopis mõtlematu kulutamine või asjatundmatu käitumine finantsmaailmas.
Siit saad lugeda, kuidas oma rahaasju igapäevaelus ajada: mis kasu on pere-eelarve tegemisest, miks on säästmine hoolimata inflatsioonist siiski vajalik, kuidas sõlmida hea kindlustusleping, kuidas vahet teha heal nõuandel ja pankade müügipakkumistel, mida silmas pidada investeerimisel.
Rahalisi otsuseid teed sa pea iga päev – harvad on juhud, kui kordagi pangakaarti viipamiseks kotist välja ei võta. Eriti suur kaal on suurematel otsustel nagu auto liisimine või kodu ostmine-üürimine. Selgitame väikeste otsuste osatähtsust suures pildis ning kuidas keeruliste lepingute ja pangandusterminite virvarris mitte pead kaotada ja enda jaoks parim lahendus leida.
Planeerimine ja eesmärkide seadmine
Rahaasju tuleb planeerida ja eesmärke seada läbimõeldult, teha õigel ajal õigeid valikuid, aga samas olla valmis ka ootamatusteks.
Ilma planeerimata annad käest võimaluse oma elu ise juhtida ning õiges suunas nügida ja lased seda teha hoopis teistel teguritel. Elades palgapäevast palgapäevani pole sul mingit kindlustunnet ega kaitset halbade üllatuste vastu – näiteks, kui läheb katki mõni eluliselt vajalik kodumasin nagu külmkapp juulikuus või pesumasin väikeste lastega peres. Kui sul ootamatustega toimetulekuks varuraha pole, võib sinu ainsaks valikuks olla kõrge intressiga tarbimislaen. See omakorda aga piirab veelgi sinu rahalisi valikuid tulevikus, võib tekitada ebavajalikku stressi ja pinget, mõjutades ka sinu sotsiaalseid suhteid, tervist ja heaolu. Et nii ei juhtuks, on kasulik oma rahaasju ette planeerida – nii kuu-paari lõikes kui ka pikemalt, aasta ja isegi aastakümnete kaugusele ette vaadates. Kui sa oled täna 25–40 aastane, tundub pension olevat valgusaastate kaugusel. Samas on tark selleks siiski plaane teha ja end ise rahaliselt kindlustada, et mitte lootma jääda vaid riiklikule pensionile. Oluline on teadvustada, et väljamakstav pension võib olla oluliselt väiksem kui sinu tänane sissetulek, ning seega ei saa selle eest igal aastal paariks nädalaks soojale maale reisima minna. Ise pensioni eest vastutuse võttes võid aga endale rohkem lubada, et väljateenitud pikka puhkust nautida. Lühi- ja pikaajalised eesmärgid on hea läbi mõelda sõltumata praegustest rahalistest võimalustest. Kui kindel siht silme ees, on hoopis lihtsam end motiveerida raha kõrvale panema või sissetulekute suurendamiseks lahendusi leidma. Tulles tagasi pensionipõlve juurde – nooremana on ka rohkem tahet ja energiat raha kõrvalepanemiseks, et hilisemas eas igat senti hoolikalt lugema ei peaks.
Rahaasjad kahe sammuga kontrolli alla
Esimene samm: analüüsi oma praegust majanduslikku olukorda.
- Kas sul on sääste? Kui jah, siis kui palju?
- Kui kaua saaksid nende säästudega elada, kui su põhisissetulek ühel päeval tublisti väheneb või kaob?
- Kui sääste pole, kuidas plaanid üle elada suuremad või väiksemad ootamatused, näiteks kodumasina katkimineku, haigestumise, töökaotuse jne?
- Kas sul on ootamatuteks olukordadeks või tuleviku tarbeks muid varasid – aktsiaid, kinnisvara, väärisesemeid?
- Kas ja kuidas sa saaksid oma sääste/sissetulekut kasvatada?
Teine samm: koosta endale või oma perele finantsplaan - eesmärgid ja eelarve. Eesmärgid võivad olla nii aastaga saavutatavad lühiajalised eesmärgid, näiteks puhkusereisi või uue kodumasina jaoks raha kogumine, kui ka keskmise pikkusega ja pikaajalised, vähemalt 20–30 aastased eesmärgid. Näiteks oma pensioniajaks või praegu veel lasteaiaealise lapse elluastumise toetamiseks raha kogumine.
Eelarve on plaan järgmise perioodi tulude ja kulude osas, mis jätab igale kindlale kulugrupile teatud summa kulutamiseks. Kulude-tulude tagantjärele kirjapanek ehk raamatupidamine võib esialgu olla parem alguspunkt, eriti kui sa oma kulude suurust täpselt ei tea.
Hädavajalik reserv
Eesmärkide seas peaks esmalt olema hädareservi kogumine ootamatuste jaoks. Kõrvale võiks olla pandud 3–6 kuu kulutusteks vajaminev summa, mis aitab sind täpselt siis kui seda kõige enam vajad.
Kui sul on eesmärgid teada, saad mõelda, kuidas nendeni jõuda. Lähemate eesmärkide puhul (näiteks puhkusereis järgmisel suvel) võib abi olla igakuisest säästmisest. Kaugemate eesmärkide puhul (lapse tulevikuks või enda pensioniks raha kogumine) võiks kaaluda ka erinevate finantsteenuste kasutamise võimalusi, alates kogumiskindlustusest kuni investeeringuteni fondidesse või aktsiatesse. Tähtis on meeles hoida oma motivatsiooni allikas – see miks, mis sind liikuma paneb. Abiks võib olla ka eesmärkide jagamine laiemas pere- ja sõprade ringis, sest teistele kõva häälega väljaöeldud lubadusi on raskem murda kui iseenda peas väljamõeldud plaani täita. Miks mitte endale mustvalgelt välja kirjutada, mida teen teisiti, et eesmärgi suunas liikuda (kasutan rohkem ühistransporti, mõtlen läbi suuremad väljaminekud ning teen vahet soovidel ja vajadustel jms).