Kui palju sinu kindlustus maksis?

Tänapäeva maailmas, kus tarbimine on osa kultuurist ja äpiga on võimalik sisuliselt ka kuuse all laenu võtta, on ka kindlustuse tegemine saanud sama loomulikuks elu lahutamatuks osaks. Võtad kodulaenu - kindlustad. Liisid auto – kindlustad. Sõidad reisile – kindlustad. Kuidas aga teada, kas tasu, mida kindlustusandja küsib, on ikka õiglane?

Kindlustust ostes maksad selle eest, et kindlustusandja võtab riskid enda kanda. Kindlustusandja on selle jaoks välja arvestanud riski kandmise hinna koos oma kulude ja tuludega. Infotehnoloogia areng võimaldab kindlustusfirmadel üha täpsemalt oma riske ja kulusid arvestada. See omakorda tekitab aga võimaluse teenuse hinnale lisada rahasumma, mis ei ole enam seotud konkreetse kindlustuslepingu riskide ega kuludega. Nii tekib olukord, kus sama riski ja samade tingimuste puhul võidakse küsida samaväärsetelt klientidelt erinevat hinda.  Sellist tegevust nimetatakse diferentseeritud hinnakujunduseks.

Sama risk, kuid erinev hind

Diferentseeritud hinnakujunduse puhul ei kujundata kindlustusmakse suurust mitte ainult riski- ja kulupõhiselt, vaid kasutatakse ära näiteks kliendi käitumislikku eripära, et küsida suuremat kindlustusmakset.  Sellised võivad olla näiteks tarbijad, kes on vähem hinnatundlikud ja ei vaevu seetõttu teenuse hinda süvenema. Sellised kliendid võivad olla ka  lojaalsed püsikliendid, kes usuvad, et püsikliendi staatus tagab neile parema kohtlemise kahjujuhtumi korral. Samuti kliendid, kes ei ole sellisest hinnakujunduse praktikast teadlikud või kes tõenäoliselt uuendavad oma kindlustuslepinguid ilma alternatiivi otsimata. Sellised klienditüübid kaotavad suurema tõenäosusega diferentseeritud hinnakujunduse tõttu. Eriti haavatavad on vanad inimesed või väiksema finantskirjaoskusega tarbijad, kes ei oska ise turult soodsamat konkureerivat pakkumist otsida.

Sammud uue kindlustuslepingu sõlmimiseks

Aga mida siis teha, kui kindlustusfirma saadab meeldetuletuse kindlustuslepingu lõppemise kohta ja lisab sinna juurde kohe ka arve järgmise kindlustusperioodi kindlustusmakse tasumiseks? Esmalt tuleks mõelda, kas kindlustatava varaga või enda elus on toimunud selliseid muudatusi, mis vajavad teistsugust kindlustust. Näiteks on muutunud kindlustatava vara hulk ja väärtus või on muutunud kindlustatavad riskid. Järgmisena tuleks üle vaadata pakutava kindlustuse tingimused ja otsustada, kas need vastavad vajadustele. Seejärel tasub vaadata, mida pakuvad teised kindlustusfirmad ja millistel tingimustel on võimalik kindlustusleping sõlmida kindlustusmaakleri abi kasutades. Mitmed kindlustusmaaklerid võimaldavad oma veebilehel teha tasuta päring kindlustuspakkumiste saamiseks. See on hea võimalus võrrelda kindlustusteenuse hindu. Liikluskindlustuse hindu saab mugavalt võrrelda näiteks Eesti Liikluskindlustuse Fondi veebilehel. 

Liikluskindlustuse puhul on oluline veel see, et kui on sõlmitud automaatselt pikenev leping, pikeneb see järgmiseks kindlustusperioodiks, kui kindlustusvõtja ei väljenda hiljemalt kaks tööpäeva enne kindlustusperioodi lõppu teistsugust tahet või ei sõlmi lepingut teise kindlustusandjaga.
Automaatselt pikeneva liikluskindlustuse lepingu puhul on kindlustusandja kohustatud vähemalt 14 kalendripäeva enne kindlustusperioodi lõppu teavitama kindlustusvõtjat kindlustusmakse suurusest, mis kindlustusvõtjal tuleb lepingu automaatse pikenemise korral tasuda. Seega, kui kindlustusfirma saadab enne liikluskindlustuslepingu kindlustusperioodi lõppu meeldetuletuse ja arve järgmise kindlustusmakse tasumiseks, siis ei tähenda see, et arve tuleks pimesi tasuda. Mõistlik on võrrelda teiste kindlustusandjate pakutavaid hindu ja teha otsus enne liikluskindlustuse lepingu automaatset pikenemist, ehk siis hiljemalt kaks tööpäeva enne eelmise kindlustusperioodi lõppu.
Kui mõni kindlustusfirma viitab järgnevaks kindlustusperioodiks kindlustust müües pikaajalisele lojaalsele kliendisuhtele, siis tasub meeles pidada, et kahjujuhtumi korral hüvitatakse kahju vastavalt kindlustuslepingu tingimustele ja varasem kliendisuhte pikkus üldjuhul kindlustusandja hüvitamisotsust ei mõjuta.

Küsi alati personaalne pakkumine

Kui kindlustusteenuse hindadega ollakse kursis, siis tasub valituks osutunud kindlustusteenuse pakkuja või vahendajaga ühendust võtta ja küsida personaalne pakkumine, mis võib olla soodsam veebikeskkonnas ise kalkuleeritust. Seadus paneb kindlustusandjale kohustuse iga kord enne kindlustuslepingu sõlmimist selgitada kliendi antud teabe põhjal välja tema kindlustushuvi ja nõudmised kindlustuslepingule. Samuti peab kindlustusandja soovitama enda kindlustuslepingute hulgast kliendi kindlustushuvile ja nõudmistele kõige paremini vastavat kindlustuslepingut. Kindlustusandja peab selgitama kliendile ka keerukamaid kindlustuslepinguid, et oleks võimalik teha teadlik ja õige otsus. Kui sõlmitakse kindlustusleping kindlustusmaakleri kaudu, siis peab sobiva lepingu aitama välja valida  kindlustusmaakler. 

Iga inimene, kes võtab kindlustuse, saab ise parandada oma finantskirjaoskust ning eelnevalt välja toodud soovitusi kasutades säästa nii mõnegi euro. Enne lepingute sõlmimist tuleb alati teha piisavalt taustatööd, võrrelda pakkumisi ning küsida personaalne pakkumine. Finantsinspektsioon jälgib kindlustusandjate hinnakujundust, kuid lepingu sõlmimise hetkel aitab klienti kõige paremini korralik kodutöö ja kogutud teave.

Jüri Press, Finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakonna jurist