Millist infot pean jagama pangaga, kui võtan laenu?

7. jaanuar 2022

Laen on finantskohustus, mis tuleb aja jooksul tagasi maksta. Selleks, et pangalt laenu saada, tuleb pangaga jagada ausalt informatsiooni enda finantsharjumuste kohta, et pank saaks otsustada, kas ja millises summas on laenuandmine võimalik.

Kui sooviks on võtta laenu, siis kõige esimesena tuleb teha pangale laenu taotlemise avaldus, kus on juba kirjas esimesed küsimused. Laenutaotlused erinevad sõltuvalt pangast, kuid need võivad erineda ka sõltuvalt taodeldava laenu liigist. Näiteks kodulaenu taotlusel palutakse üldjuhul esitada rohkem informatsiooni, kui väikelaenu taotlusel. Kodulaenutaotlusel võidakse näiteks küsida infot omafinantseeringu suuruse kohta ja juba väljavalitud või võimaliku ostetava kinnisvara kohta. Väikelaenu taotlusel neid küsimusi enamasti ei küsita. 

Laenutaotlusel palutakse lisaks isiku- ning kontaktandmetele kirja panna ka enda varaline seisund, see tähendab nii regulaarseid sissetulekuid,  kuid kindlasti ka finantskohustusi. Näiteks info varasemalt sõlmitud liisingulepingute, väikelaenulepingute, krediitkaardilepingute ja muude selliste laenulepingute kohta. Lisaks võidakse paluda esitada informatsiooni muuhulgas ka regulaarsete kulutuste kohta majapidamisele. Majapidamiskulude alla loetakse näiteks üürimakseid, kulutusi toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele ja muud taolised kulud. 

Pank võib küsida selgitusi kannete kohta

Pank võib küsida infot ka hariduse, töökoha või laenu eesmärgi kohta. Mõningatel juhtudel palub pank peale laenutaotluse esitamist esitada täiendavat infot või dokumente ka laenutaotlusel toodud info tõendamiseks. Näiteks võib pank paluda esitada pangakonto väljavõtte. Kuna pangal on kohustus laenutaotlusel esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel ka täpsustada, siis võib pank küsida veel lisaküsimusi. Kui pangal on ligipääs laenutaotleja pangakonto väljavõttele, siis võidakse teinekord küsida selgitusi sealsete kannete kohta. Põhjuseks võib olla näiteks suurema summa laekumine vahetult enne laenutaotluse esitamist või ka lihtsalt ülekande juurde märgitud ebaselge selgitus ülekande põhjuse kohta.  

Pangale tuleb esitada vaid tõene ja terviklik informatsioon oma sissetulekute ja kohustuste kohta. Ka lisaküsimustele tuleb vastata ausalt, siis saab pank abistada laenuvõtjat selles osas, et  võetav laen oleks mõistlik ja taotleja suudab selle tagasi maksta. Samuti on panga kohustus teavitada laenu võtjat võimalikest tagajärgedest ja riskidest juhul, kui tekib laenu tagasimaksmisega probleeme. Olukorras, kus pangal puudub vajalik informatsioon laenutaotleja krediidivõimelisuse hindamiseks, peab ta laenu andmisest keelduma. Pank peab olema veendunud selles, et laenu võtja suudab võetava laenu ettenähtud aja jooksul ka tagasi maksta.

Rohkem uudiseid

Finantsinspektsioon avaldas seaduseid selgitava abimaterjali, mis aitab paremini mõista, millistel juhtudel võib investeerimisalase info jagamine muutuda investeerimisnõustamiseks ning millised muud nõuded teabe jagamisega kaasnevad. Investeerimise populaarsus on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud ning koos sellega on muutunud ka viis, kuidas inimesed investeerimisalast teavet leiavad…
Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga korraldatud rahatarkuse seminaril politseikapten Maarja Punaku läbi viidud töötoas alanud üleskutse viis finantspettuste ennetamise teema enam kui 130 Haapsalu kooliõpilaseni ning nende kaudu ka ligi 100 pereni. Õpetaja praktiline lähenemine näitab, et koolis teadlikkuse tõstmine aitab ennetada pettusi kogu ühiskonnas. Finantsinspektsioon korraldas koostöös…
Finantsinspektsioon ning Politsei- ja Piirivalveamet kutsuvad õpetajaid üle Eesti osalema konkursil, mille eesmärk on tõsta laste, lapsevanemate ja vanavanemate teadlikkust finantskelmustest ning aidata neil paremini pettusi ära tunda ja ennetada. Konkursi eesmärk Konkurss julgustab õpetajaid kasutama tõestisündinud lugusid finantskelmustest õppetöös ning kaasama aruteludesse ka lapsevanemaid…