Eesti inimeste finantsvarade maht ületas 12 miljardi piiri

3. Mai 2019

Eesti residentidest eraisikute finantsvarad ületasid 2018. aastal nende kohustusi: finantsvarade maht oli aasta lõpus 12,2 miljardit eurot ja finantskohustuste jääk 9,7 miljardit eurot, seejuures kasvasid varad endiselt mõnevõrra kiiremini kui kohustused, selgub Finantsinspektsiooni äsja avaldatud finantsteenuste turu ülevaatest.

Finantsinspektsiooni ülevaate põhjal aeglustus 2018. aastal enamike finantsteenuste mahu kasv, ainsana kiirenes laenude kasvutempo. Hoiuste koondjääk kasvas 2018. aastal 4% ehk 655 miljonit euro võrra. Erinevalt varasematest aastatest toetus kasv tähtajaliste ja nõudmiseni hoiustele. Nõudmiseni ja üleööhoiuste jääk kasvas aastaga 3% ehk 428 miljoni euro võrra ning tähtajaliste ja säästuhoiuste jääk kasvas samal ajal 9% ehk 246 miljoni euro võrra. Hoiustesse oli aasta lõpu seisuga paigutatud kokku 17,7 miljardit eurot.

Pankade laenuportfellide koondjääk kasvas aastaga 5% ehk 966 miljonit. Aasta lõpu seisuga oli pankade laenuportfellide suuruseks 19,1 miljardit eurot. Krediidiandjate tarbijalaenude koondjääk kasvas samal ajal 19% ehk 168 miljonit eurot, ulatudes 1,04 miljardi euroni.

Säästmisele ja investeerimisele suunatud finantsteenustesse – sh investeerimis- ja pensionifondid, individuaalportfellid, tähtajalised ja säästuhoiused, investeerimis- ja muud hoiused – paigutatud varade maht vähenes 1% võrra, küündides aasta lõpuks 9,7 miljardi euroni.

Investeerimisteenustega seotud mahud kasvasid 2018. aastal vaid pensionifondides, kuid võrreldes eelneva aastaga kasvutempo aeglustus, 17%lt 8%ni.

Eraisikute hoiuste jääk ületas äriühingute hoiuste jääki: 8,3 miljardit eurot eraisikutel ja 6,9 miljardit eurot äriühingutel. Eraisikutele kuulus 47% kogu hoiuste jäägist ning suurema osa neist moodustasid nõudmiseni ja üleööhoiused, kokku 6,1 miljardit eurot ehk ligi kolmveerand kõigist eraisikute hoiustest. Ülejäänud 27% moodustasid tähtajalised ja säästuhoiused.

Aasta lõpu seisuga oli eraisikutele väljastatud laene 8,8 miljardi ja äriühingutele 7,3 miljardi euro ulatuses. Eraisikute laenukoormust mõjutasid 2018. aastal enim eluasemelaenud. Keskmine eluasemelaenude jääk kasvas aastaga 1677 eurot, ulatudes 42 204 euroni. Talle järgnes sõiduki liising keskmise jäägiga 10 216 eurot.

Kokkuvõttes olid Eesti residentidest eraisikute finantsvarad suuremad kui nende kohustused: finantsvarade maht oli aasta lõpus 12,2 miljardit eurot ja finantskohustuste jääk 9,7 miljardit eurot. Seejuures kasvasid Eesti residentidest eraisikute finantsvarad finantskohustustest kiiremini: koondfinantsvarad 10% ja koondlaenud 8%. Neto finantsvarad ulatusid seega aasta lõpus 2,6 miljardi euroni, kasvades aastaga umbes 0,3 miljardit eurot.

Eesti residendist eraisiku keskmine varade maht oli aasta lõpus 9236 eurot ja laenude jääk 7319 eurot. Eraisiku keskmine neto finantsvara väärtus oli seega 1917 eurot.

Finantsinspektsioon avaldab Eesti finantsteenuste turu ülevaate kaks korda aastas ning see tugineb finantsettevõtete esitatud andmetele.

Rohkem uudiseid

0312.19
Ajad, mil pangalt vajamineva teenuse saamiseks pangakontorisse tuli minna, on ammu möödas. Rahaasjade ajamine internetis või mobiilis on muutunud iseenesestmõistetavaks. Aga kas tasub kinnisilmi usaldada igat teenuseosutajat, kes pangandusteenuseid pakub? Siin kehtib reegel: usalda aga kontrolli! Alati tasub veenduda, et teenuseosutajal on olemas tegevusluba ning kontrollida ega teenuseosutaja...
0212.19
Finantsinpektsioon juhib tähelepanu, et ühisrahastamine on küll innovaatiline vahendite kaasamise meetod, kuid sellega kaasneb ka riske. Eeskätt tuleb arvestada sellega, et inimene võib erinevatel põhjustel kaotada sisse makstud raha. Seetõttu tasuks investeerida vaid sellise summa piires, mille kaotamine ei avalda mõju igapäevaelule. Eesti ja Euroopa Liidu tasandil ei ole hetkel ühisrahastamist…
0511.19
Finantsinspektsioon on täheldanud tendentsi, kus lühikese aja jooksul laenatakse erinevatelt laenuandjatelt kokku väga suur laen. Ühe laenulepinguga finantseeritakse eelmise laenu tagasimakseid ja nii võlakoormus kasvab. Varasemate laenumaksete tasumisest ülejäänud laenuraha kasutatakse lahedamalt äraelamiseks – veedetakse aega kohvikutes ja kinos, ostetakse meelepäraseid riideid ja ehteid.…