Jaga Facebookis
Jaga Twitteris
E-kiri
Finantsinspektsioon (FI) aitab tarbijatel kaitsta end pettuste eest, avaldades oma veebilehel hoiatusteateid nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidus finantssektoris tegevusloata tegutsevate ettevõtete kohta. Selliseid hoiatusteateid teeb FI aastas tuhatkond, mullu kokku 863.
Seaduse järgi on FI-l õigus avaldada hoiatusteateid, mille eesmärk on hoiatada avalikkust kas tegevusloata finantsteenuse pakkumisest või muust finantssektori eriseaduste rikkumisest või sellisest kahtlusest. Hoiatusteadete eesmärk on jagada avalikkusega eelkõige neid võimalikke riske, mis seonduvad tegevusloata finantsteenuse pakkumisega.
Kuigi suurem enamus hoiatusteateid tuleneb teiste riikide hoiatuste avaldamisest, siis möödunud aastal avalikustas inspektsioon ka ise kuus hoiatusteadet. Kahes teates hoiatati avalikkust tegevusloata krediidi andmise eest ja kahes tegevusloata ühisrahastusteenuse osutamise eest. Kaks teadet puudutasid veebilehti, millel oli tarbijate eksitamiseks avaldatud ebaõiget infot. Ühel välisriigi panga veebilehel väideti alusetult, et panga hoiused on tagatud Eesti Tagatisfondi arvel, teisel veebilehel väideti aga FI tegevusloa olemasolu, mida tegelikkuses ei olnud.
Tarbijatel tasub seega ka väliselt väga usaldusväärsetena näivatesse veebilehtedesse suhtuda teatava tähelepanelikkusega ja täiendavalt muude allikate abiga informatsiooni kontrollida. Seda eriti juhtudel, kui tegemist on mõne seni tundmatu teenusepakkujaga.
Petturid kasutavad lisaks välja mõeldud (äri)nimele sageli ka legaalse teenuseosutajaga identset (äri)nime, mis eeldab tarbijatelt veelgi suuremat tähelepanu. Sellisel juhul ei piisa vaid turuosaliste registritest (äri)nime kontrollimisest, vaid veenduda tuleks muu hulgas ka veebilehe, e-posti ja/või telefoninumbri õigsuses.
Arvestades viimasel ajal kasvavat virtuaalvääringute ja sellelaadsete teenuste populaarsust, kutsub FI inimesi ka sedalaadi investeerimisotsuseid tehes olema samuti äärmiselt hoolikad, nii teenusepakkujate tausta analüüsides kui ka võimalikke riske hinnates.
Kuidas olla kindel, et ettevõte ei tegele pettusega?
Kõige esimene ja olulisem asi on olla ise hoolas ja uurida võimalikult palju nii ettevõtte tausta kui ka pakutavat teenust. Üheks võimaluseks on kontrollida FI kodulehelt, kas ettevõttele on antud tegevusluba või kas tal on õigus osutada teenuseid piiriüleselt.
Nimekiri nendest ettevõtetest, kel on õigus finantssektoris teenust osutada, on leitav inspektsiooni turuosaliste registrist. Samuti on võimalik otsingut kasutades kontrollida, kas küsimusi tekitav ettevõte on inspektsiooni hoiatusteadetest läbi käinud. FI tarbijaveebis minuraha.ee selgitatakse levinuimaid petuskeeme laiemalt.
Kui investeerimisteenuseid pakkuva äriühingu asukohaks on mõni muu Euroopa riik, tuleks teiste riikide finantsjärelevalve asutuste veebilehtedelt kontrollida, kas äriühing on antud riigis registreeritud, või edastada vastava riigi finantsjärelevalvele selle kohta kirjalik järelepärimine. Finantsjärelevalve asutuste veebiaadressid on leitavad FI kodulehelt.
Üks lihtne võimalus on veel teenusepakkujat guugeldada. Kui päringu vastuseks tuleb viiteid foorumitele, kus kliendid kaeblevad asjaomase teenusepakkuja üle – näiteks ei saa kauplemiskontodelt väljamakseid teha –, või viitavad sõnaselgelt pettusele, oleks õigem sellise isikuga tegemist mitte teha või temaga vähemalt lepingulistesse suhetesse astuda. Siiski tuleb ka guugeldamisel süveneda, sest ka ülipositiivse sisuga foorumite taga võib olla pettus.