Investeerimis- ja pangapettuste kõrval levivad pakikelmused

Panga- ja investeerimispettuste kõrval on aina levinumad pakikelmused, võib aasta kokku võtta. Ka Finantsinspektsioonile (FI) on hakanud laekuma rohkem kaebusi seoses pettustega, peamiselt makse- ja krediiditeenuste kohta.

Nii nagu mullu, on ka sel aastal investeerimis- ja pangapettused enam levinud, ent nende kõrval on kanda kinnitanud ka pakikelmused. Nende puhul teeseldakse kauplemisplatvormil, näiteks Facebooki MarketPlace’is ostuhuvilist ning saadetakse link, kuhu tuleb sisestada oma andmed. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) teatel on sellise pettuse ohvriks tänavu esimese kümne kuuga langenud juba 293 inimest, kogukahjuga ligi 540 000 eurot.

Jätkuvalt levivad ka õngitsussõnumid, kus väidetakse, et paki saatmisega on tekkinud probleem ning inimene suunatakse vajutama sõnumis olevale lingile. Sellele vajutades avaneb mõne postiettevõtte järgi tehtud veebileht, kus küsitakse pangakaardiga seotud andmeid ning nende sisestamisel saavadki inimesed petta. 

Petukõnedes esitlevad kelmid end politseiniku, panga esindaja, Smart-ID operaatori või muu asutuse töötajana ning palutakse öelda oma andmed ja PIN-koodid. Petukõnede ohvriks on sel aastal esimese kümne kuuga langenud 295 inimest ja kahjusumma on ligi 1,8 miljonit eurot.

Näide. Finantsinspektsioonile laekunud kaebuses sõnas inimene, et petturid võtsid tema nimel laenu üle 30 000 euro. Ta andis endalegi arusaamatul põhjusel petturitele oma koodid ning kui mõistis, et oli rahast ilma jäänud, tegi politseisse avalduse. Juhtum algatati, kuid pettureid kätte ei saadud. Paraku on ta töötu ning aasta hiljem maksta veel mitme kuu võlad.

Investeerimispettustega on samal ajal 253 Eesti inimeselt välja petetud koguni 4,4 miljonit eurot. Internetis on väga palju investeerimis- ja kauplemisplatvorme, mis suunavad pealtnäha usaldusväärsele veebilehele, kus lubatakse suurt kasumit vähese aja jooksul. Tegelikkuses on see aga visuaalne pete ja inimesed jäävad oma investeeritud rahast ilma. Kusjuures kelmidele kaotatud raha tagasi saada on võimatu, sest välja petetud raha suunatakse krüptosse või võetakse kuskil sularahana välja. Nii jääbki selle lõplik saaja tabamatuks.

Näide. Finantsinspektsioonile laekunud kaebuses rääkis inimene juhtumist, kus küberkurjategijad tegid tema vanaduspensionit saava tuttava nimel laenufirmadesse laenutaotlusi, pääsesid seejärel tema pangakontole ning varastasid kogu tema raha. Algatati kriminaalmenetlus. Kirjutaja uuris, kas ja kuidas selliseid firmasid ja nende tegevust kontrollitakse.

Kelmid on oma skeemid üles töötanud kiiruse peale, väites kannatanule, et probleemi lahendamiseks tuleb reageerida kohe. Nimelt väidetakse võimalikule ohvrile erinevatel viisidel, kuidas keegi püüab pangakontolt raha kätte saada. Kelmid tegutsevad enamasti teistest riikidest.

Finantsinspektsioonile on tänavu novembri alguse seisuga võimalikust pettusest teada antud 31 korral ehk veerandi võrra rohkem kui mullu.

Kaitse end finantspettuste eest nii

• Kontrolli infot ettevõtte klienditoe kaudu
• Kontrolli FI kodulehelt, kas ettevõttele on antud tegevusluba või kas tal on õigus osutada teenuseid piiriüleselt
• Ära vajuta linkidele, mida saadetakse tekstsõnumi, vestlusakna või e-kirja teel
• Teistega ei tohi jagada oma PIN-koode ega sisestada pangakaardiga seotud andmeid lingiga saadud veebilehtedel, ka siis ei tohi seda teha, kui teine pool väidab, et ta on politseinik, pankur või maakler jne
• Sisene kodupanka äpi või veebi kaudu
• Investeerimisega alustage oma kodupangast

Kust kontrollida ettevõtte tegevusluba ja hoiatusteateid?

Kõige esimene ja olulisem asi on kontrollida FI kodulehelt, kas ettevõttele on antud tegevusluba või kas tal on õigus osutada teenuseid piiriüleselt. Investeerimisteenuseid pakkuvate firmade üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon ning tegevusloata tegutsemine on käsitletav kuriteona.

Nimekiri nendest ettevõtetest, kel on õigus investeerimisteenust osutada, on leitav FI turuosaliste registrist. Samuti on võimalik FI kodulehel olevat otsingut kasutades kontrollida, kas küsimusi tekitav ettevõte on hoiatusteadetest läbi käinud. 

Kui investeerimisteenuseid pakkuva äriühingu asukohaks on mõni muu Euroopa riik, tuleks teiste riikide finantsjärelevalve asutuste veebilehtedelt kontrollida, kas äriühing on antud riigis registreeritud, või edastada vastava riigi finantsjärelevalvele selle kohta kirjalik järelepärimine. Finantsjärelevalve asutuste veebiaadressid on leitavad Finantsinspektsiooni kodulehelt.

Kuhu pöörduda?

Kui siiski oled finantskelmuse ohvriks langenud, siis on mitu võimalust, kuhu pöörduda:

• Pank – võta kohe ja alati ühendust oma pangaga, kui avastad, et oled pangamakse teinud kelmidele.
• PPA küberkuritegudest teavitamise veeb – võta ühendust, et politseile anda kelmidest teada. Sinu antud teade võib aidata politseil kelme paremini tabada.
• Veebipolitseinik – võta ühendust siis, kui kahtlustad kedagi kelmuses või oled kokku puutunud kelmiga.
• Võlanõustamine – võta ühendust siis, kui oled kelmide käe läbi sattunud võlgadesse, mida sul on raske tagasi maksta.
• Tasuta õigusabi – võta ühendust siis, kui oled kelmide tõttu sõlminud tehinguid, mis on olnud pettused.
• Tarbijavaidluste komisjon – võta ühendust siis, kui satud müügipettuse ohvriks või soovid kontrollida, kas mõni kaupmees on tarbijakaitse mustas nimekirjas.
• Psühholoogiline esmaabi telefonis ja chatis – võta ühendust siis, kui oled sattunud kelmuse ohvriks, oled endast täiesti väljas ja ei tea, mida edasi teha.

Teksti sisu sündis koostöös PPAga