Kas sotsiaalmeedia investeerimissoovitusi tasub usaldada?

Sotsiaalmeediast on saanud paljude inimeste jaoks oluline investeerimisalase teabe allikas. Instagramis, TikTokis, YouTube’is ja teistes kanalites jagavad investeerimisvaldkonna mõjuisikud ehk finfluencerid oma investeerimiskogemusi, soovitusi ja edulugusid. Kuid kui usaldusväärsed need soovitused tegelikult on?

Investeerimisvaldkonna mõjuisikutel on oluline roll finantsteadmiste jagamisel ja investeerimisteemaliste arutelude edendamisel. Sotsiaalmeedia ja uued digitaalsed suhtluskanalid on muutnud investeerimisalase teabe kättesaadavamaks ning aidanud tuua investeerimisteemad laiema avalikkuseni. See omakorda toetab inimeste finantskirjaoskuse kasvu ja suurendab huvi teadliku investeerimise vastu.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) avaldas hiljuti analüüsi, milles uuritakse sotsiaalmeedias levivate arvamuste ja hoiakute seost jaeinvestorite kauplemiskäitumise ning investeerimistulemustega. Analüüs näitab, et sotsiaalmeedias kujunevad meeleolud võivad mõjutada seda, millal ja kuidas inimesed investeerimisotsuseid teevad. Kuigi sotsiaalmeedia võib olla kasulik koht investeerimisalaste teadmiste kogumiseks, ei pruugi seal jagatavad soovitused olla alati usaldusväärsed ega sobida igaühele. Enne nende põhjal investeerimisotsuse tegemist tasub pöörata tähelepanu mitmele olulisele asjaolule.

Kontrolli, kes investeerimissoovitust jagab

Sotsiaalmeedias võib igaüks jagada oma investeerimiskogemusi ja arvamusi, kuid see ei tähenda, et tal oleksid alati piisavad teadmised või oskused teistele investeerimissoovitusi anda. Suur jälgijate arv või veenev esinemine ei tõenda, et tegemist on asjatundjaga. Oluline on teha vahet üldisel investeerimisalasel teabel ja personaalsel investeerimisnõustamisel. Kui inimesele soovitatakse konkreetset finantsinstrumenti kui just temale sobivat investeeringut, võib tegemist olla investeerimisnõustamisega, mille osutamine on üldjuhul tegevusloakohustuslik. Enne investeerimisnõustamise teenuse kasutamist tasub kontrollida, kas teenusepakkujal on õigus seda teenust pakkuda. Seda saab teha Finantsinspektsiooni veebilehel.

Finantsinspektsioon on koostanud ka abimaterjali investeerimisvaldkonna mõjuisikutele, milles selgitatakse, millal on investeerimissoovituste andmiseks vaja tegevusluba ning milliseid reegleid tuleb järgida investeerimisalase teabe jagamisel. Materjal sisaldab praktilisi näiteid, mis aitavad paremini mõista, milline on erinevus üldise investeerimisalase teabe jagamise ja personaalse investeerimisnõustamise vahel.

Hinda, kas soovitus on sõltumatu või tegemist on reklaamiga

Mõjuisikud võivad teenida raha ettevõtetega tehtavast koostööst, reklaamidest või jälgijatele soovitatud toodete ja teenuste vahendamisest. See tähendab, et nende soovitused ei pruugi alati olla erapooletud. Näiteks võib sisulooja soovitada kindlat investeerimisplatvormi mitte sellepärast, et see oleks investorile parim valik, vaid seetõttu, et ta saab iga uue kliendi eest tasu. Seetõttu tasub tähele panna, kas postituse juures on märgised nagu #reklaam, #koostöö või #sponsoreeritud. Samas ei tähenda reklaamimärgise puudumine tingimata seda, et soovituse taga ei võiks olla majanduslik huvi.

Enne soovituse järgimist tasub endalt küsida, kas sisulooja jagab sõltumatut arvamust või püüab midagi müüa.

Ära lase end eksitada edulugudest

Sotsiaalmeedias jagatakse sageli lugusid sellest, kuidas keegi on lühikese ajaga investeerides palju raha teeninud. Harvem räägitakse aga ebaõnnestunud tehingutest ja kaotatud rahast. Näiteks võib sisulooja näidata, kuidas ta teenis ühe aktsiaga 50% kasumit, kuid jätta mainimata teised investeeringud, millega ta raha kaotas. Nii võib jälgijale jääda ekslik mulje, et investeerimine on lihtne ja suure kasumi teenimine peaaegu kindel. Oluline on meeles pidada, et varasem tootlus ei taga samasugust tulemust tulevikus. Iga investeeringuga kaasneb risk ning ühe inimese edu ei tähenda, et sama strateegia sobiks ka teistele.

Ära tee investeerimisotsuseid teiste emotsioonide põhjal

Kui sotsiaalmeedias räägitakse palju mõnest aktsiast või krüptovarast ning jagatakse lugusid kiirest rikastumisest, võib tekkida tunne, et peaks samuti kiiresti investeerima. Sellist hirmu heast võimalusest ilma jääda nimetatakse ka FOMO-ks (fear of missing out). Pelgalt see, et mõni investeering on sotsiaalmeedias populaarne või paljud inimesed seda ostavad, ei tähenda, et tegemist oleks hea investeeringuga. Kui vara hind on populaarsuse tõttu juba kiiresti tõusnud, võib hiljem ostnud investor hoopis kahjumit saada.

Ka eelpoolnimetatud ESMA analüüs juhib tähelepanu sellele, et sotsiaalmeedias levivad arvamused ja meeleolud on seotud jaeinvestorite kauplemiskäitumisega. See tähendab, et investeerimisotsuseid võivad mõjutada mitte ainult faktid ja põhjalik analüüs, vaid ka teiste investorite hoiakud ja emotsioonid. Enne investeerimisotsuse tegemist tasub võtta aega, uurida investeeringuga seotud riske ning hinnata, kas see sobib püstitatud eesmärkidega. Investeerimisotsusega ei pea kiirustama üksnes seetõttu, et teised juba ostavad või müüvad.

Tee enne investeerimist taustauuring

Enne investeerimisotsuse tegemist on oluline kontrollida nii soovituse andja kui ka soovitatava investeeringu tausta. Tasub uurida, kas soovitust jagaval sisuloojal on investeerimisalased teadmised ja kogemused ning kas tema esitatud väited on kontrollitavad. Samuti tasub otsida teavet soovitatava ettevõtte, investeerimistoote või platvormi kohta sõltumatutest allikatest.

Eriti ettevaatlik tasub olla lubaduste suhtes, mis räägivad suurest ja kiirest kasumist ilma märkimisväärse riskita. Sellised lubadused võivad viidata pettusele. Arvestada tuleb ka sellega, et sotsiaalmeedias võib levida eksitavat või teadlikult vale teavet. Näiteks võidakse mõne väärtpaberi hinda kunstlikult üles tõsta, levitades selle kohta positiivseid väiteid ja meelitades teisi investoreid seda ostma. Samuti võimaldab tehisintellekt luua üha usutavamat võltssisu, sealhulgas videoid ja sõnumeid, mis jätavad mulje, nagu annaks investeerimissoovitusi mõni tuntud inimene. Seetõttu ei tasu kunagi investeerida üksnes sotsiaalmeediapostituse või video põhjal, ilma teavet mujalt kontrollimata.

Arvesta oma rahaliste võimaluste ja riskitaluvusega

Isegi kui investeerimissoovitus on antud heas usus ja põhineb asjakohastel teadmistel, ei pruugi see sobida igaühe rahalise olukorra või eesmärkidega. Enne investeerimist mõtle, mille jaoks raha kogud, kui pikaks ajaks oled valmis seda investeerima ning kui suurt võimalikku kahjumit suudad taluda. Raha, mida on vaja lähiajal igapäevasteks kulutusteks või muudeks olulisteks väljaminekuteks, ei tasu paigutada kõrge riskiga investeeringutesse.

Eriti tähelepanelik tuleb olla keerukate ja suure riskiga toodete puhul, nagu teatud krüptovarad, finantsvõimendusega kauplemine ja hinnavahelepingud (CFD-d). Nende puhul võib raha kaotada väga kiiresti ning osa toodete turustamisele on kehtestatud jaeinvestorite kaitseks piirangud. Kui ei mõista täielikult, kuidas investeerimistoode toimib või millised riskid sellega kaasnevad, tasub enne investeerimist täiendavalt nõu küsida.

Investeerimisotsus peab olema teadlik valik

Sotsiaalmeedia võib pakkuda kasulikke teadmisi ja äratada huvi investeerimise vastu, kuid seal jagatud soovitustesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Populaarne sisulooja, suur jälgijaskond või muljetavaldav edulugu ei tähenda automaatselt, et soovitus oleks usaldusväärne või sulle sobiv. Enne investeerimist kontrolli teabe usaldusväärsust, tutvu võimalike riskidega ning mõtle, kas investeering vastab seatud eesmärkidele ja rahalistele võimalustele.

Alati tuleb meeles pidada, et investeerimisotsuseid ei tasu teha pelgalt selle põhjal, mida teised sotsiaalmeedias soovitavad või teevad. Oma raha eest vastutab lõpuks igaüks ise.

Gerli Hall, Finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakonna jurist