Kelmid riisuvad inimesi rahast lagedaks

28. oktoober 2021

Selle aasta kaheksa kuuga on pangatöötajatena esinenud kelmid inimeste rahakotte tühjendanud juba üle kahe miljoni euro võrra. Veelgi suurema summa eest on inimestelt raha välja petnud investeerimiskelmid. 

Kuna inimesed otsivad aina enam investeerimisvõimalusi, siis on Finantsinspektsiooni juhatuse liikme Siim Tammeri sõnul aktiisemaks muutunud ka need, kes üritavad neilt raha välja petta. “Rusikareegel oludes, kui pakutakse tavapäratult head tootlust või investeerimisvõimalust, on lähtuda vanasõnast, et üheksa korda mõõda ja üks korda lõika. Kindlasti on mõistlik kontrollida teenuse pakkujat ja tema tausta. Investeerimisteenus vajab tegevusluba, mille olemasolu või selle puudumist saab kontrollida Finantsinspektsiooni koduleheküljel oleva turuosaliste registri kaudu. Samuti oleks mõistlik vaadata üle Finantsinspektsiooni hoiatusteated,” ütles Tammer. Finantsinspektsioon avaldab oma veebilehel hoiatusteateid kahtlaste ettevõtete kohta.

Kelmid on võtnud sihikule ka need inimesed, kes üritavad pensionieaks kogunenud sääste omal käel investeerida. Teinekord reageerivad inimesed ise internetis või lehes nähtud reklaamile. Finantskelmid saavad seepeale juba potentsiaalse ohvriga telefoni teel ühendust võtta ja kiiret rikastumist pakkuda. 

Kelmist “pangatöötaja” räägib enamasti vene keeles ja tal on kiire

Aina aktiivsemalt tegutsevad ka end pangatöötajana esitlevad sulid. Põhja prefektuuri kelmuste ja majanduskuritegude talituse juht Paul Pihelgas ütles, et selle aasta üheksa kuuga registreeris politsei 469 juhtumit, kus pangatöötajana esinenud kelmi juhtumi osas alustati kriminaaluurimist. Investeerimise ettekäändel on üheksa kuuga inimestelt välja petetud ligi 2,8 miljonit eurot, kokku registreeriti 241 juhtumit.

“Inimene saab kõne, kus helistaja tutvustab end pangatöötaja või mõne investeerimisfirma esindajana. Helistaja teatab kahtlasest tegevusest kontol, avatud krüptovaluuta rahakotist, mis vajab sulgemist või näiteks arvutitarkvara või Smart-ID hooldustöödest. Enamasti räägib ta vene keeles ja tal on asjaga kiire,” iseloomustas Pihelgas tüüpilist kelmide tegutsemisviisi. 

Kelmid petavad inimestelt välja sisselogimise andmed ja teevad toiminguid internetipangas, paludes inimesel sisestada Smart-ID koodid, millega tegelikult kinnitatakse panka sisse logimine ja rahaülekanded.

„Investeerimisvõimalusi pakkuvaid kelme iseloomustab ka see, et inimestel soovitatakse oma arvutisse või telefoni alla laadida AnyDesk programm, väites, et see on vajalik näiteks täiendava kaitse seadmiseks. Tegemist on kaughaldusprogrammiga, mis võimaldab seadme kaugelt üle võtta. See võimaldab kelmidel koguda infot ja jälgida kõike, millega inimene arvutis tegeleb,“ lisas Paul Pihelgas.

Kuidas end petturite eest kaitsta? 

Kõikide raha puudutavate otsuste puhul tuleks säilitada kriitiline meel. Enne oma raha kuskile paigutamist võiks uurida, kas ettevõttel on olemas luba tegutsemiseks ja mõelda, kui tõenäolised on reklaamitud lubadused rikastuda. Otsuste langetamisel ei tasu kiirustada. Lisaks tasub vene keelt kõneleval ja end pangatöötajana esitleval helistajal paluda rääkida eesti keeles, mille peale ta tavaliselt katkestab ise kõne. Sest Eestis peavad kõik pangatöötajad suutma kliendiga eesti keeles suhelda. Lisaks tasub meeles pidada, et telefoni teel õiged pangatöötajad kunagi inimese PIN, Smart-ID või Mobiili-ID koode ei küsi ega palu sisestada. 


 


 

Rohkem uudiseid

1911.21
Aina enam inimesi langeb läbi psühholoogilise töötlemise finantskelmide ohvriks. Kuid nüüd on kelmid asunud inimesi telefonis ka füüsiliselt ähvardama, selgub Finantsinspektsiooni podcastist. Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer nentis podcastis, et pettused on olnud meiega ajalooliselt juba pikka aega ning on loomulik, et need ajas muutuvad. “Ameerikas oli eelmisel aastal näiteks üks…
0211.21
Euroopa Parlament võttis eelmise aasta oktoobris vastu ühisrahastust reguleeriva määruse, mille kohaselt peavad alates 10. novembrist ühisrahastusteenuse osutajad hakkama Finantsinspektsioonilt tegevuslube taotlema ja Finantsinspektsioon saab hakata nende üle ka järelevalvet tegema. Ettevõtetel on tegevusloa hankimiseks aega üks aasta. Ühisrahastuse tegevusluba on vaja vaid ettevõtetele laenu...
1810.21
Finantsinspektsioon ja Teeviit korraldasid noortele ajavahemikus 6.-26. september videokonkursi “Minu rahanipid”. Konkursi eesmärgiks oli tõsta noorte finantsteadlikkust ning jagada inspireerivaid mõtteid ja ideid rahaga majandamisest. Konkursi žürii valis finaali üheksa lühivideot. Võitjaks ning peaauhinna nutitelefon iPhone 12 Pro saajaks valiti Türilt pärit Kai-Melli Kapten. Konkursi žürii tõi…