Kuidas riik teise samba sissemaksete peatamise kompenseerib?

23. märts 2021


Riik peatas 2020. aasta 1. juulist 2021. aasta 31. augustini pensioni teise sambasse sotsiaalmaksu arvelt tehtavad sissemaksed (4%) ja hakkab seda pensionikogujatele kompenseerima 2023. aastal. Riik kompenseerib omapoolsete maksete peatamise seejuures vaid neile, kes jätkasid oma palgast 2% maksete tegemist teise sambasse ajal, mil sotsiaalmaksu arvelt 4% teise sambasse ei maksta.
 
Riigi teise sambasse tegemata jäänud maksete kompenseerimiseks arvutatakse kokku, kui palju inimene 2020. aaasta 1. juulist 2021. aasta 31. augustini teise sambasse makseid tegi ja korrutatakse saadud summa kahega. Kui teise samba pensionifondide keskmine tootlus on 2020. aasta 1. juulist 2022. aasta 31. detsembrini positiivne, suureneb kompenseeritav summa ka selle keskmise tootluse võrra.
 
Riik teeb täiendavad sissemaksed teise sambasse 2023. ja 2024. aasta jooksul. Kompensatsiooni saamist ei mõjuta see, kui inimene otsustab teise samba vabatahtlikuks muutumisega kogutud raha välja võtta. Samuti ei sõltu kompenseerimine sellest, kas inimene aastatel 2023 ja 2024 tööl käib ja tavapärases korras teise sambasse sissemakseid teeb. Kui ta on 2023. aastal näiteks tööturult eemal, kuid tegi 2020. aasta 1. juulist 2021. aasta 31. augustini oma palgast 2% makseid, siis saab ta vastavalt tehtud sissemaksetele ka kompensatsiooni. Kompensatsiooni saamiseks ei pea esitama avaldust, see makstakse välja automaatselt.  
 
Teise sambasse sissemaksete peatamine ei puudutanud aastatel 1942–1960 sündinud isikuid. Lisaks ei puuduta muudatused vanemapensioni täiendavaid sissemakseid, nende tegemine jätkub samuti tavapärases korras.
 

Rohkem uudiseid

1604.21
Finantsinspektsioon juhib märgukirjaga tähelepanu juhtudele, mil füüsilisel isikul on tarbijale laenu andes vaja inspektsioonilt taotleda tegevusluba. Tegevusluba on vaja siis, kui tarbijakrediidi andmine on muutunud füüsilise isiku peamiseks majandustegevuseks ja tulu teenimise allikaks. Tegevuslaota laenu andes riskib laenuandja kriminaalkaristusega ja vastutustundetult laenates intressidest...
1504.21
Registreeritud väikefonde tuleb aina juurde ja tihti pole nendel ettevõtetel Eestiga tugevat sidet. Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer selgitas raadiointervjuus ERRile, et tegevusloata väikefondide üle võiks inspektsioonil olla tugevam kontroll. Loe pikemalt SIIT
1404.21
Peale teise samba reformi on mõned inimesed otsustanud raha teisest sambast välja võtta ning seda investeeringuteks või muude vajaduste katteks kasutada. Kuid enne otsuste langetamist tasub uurida investeerimispakkuja tausta ja veenduda tema usaldusväärsuses. Finantsinspektsioon teeb järelevalvet finantssektori ettevõtete üle, kellele ta on andnud tegevusloa. Seda, kas ettevõttele on antud...