Rahatarkuse õpetaja Merike Koort: rahast peaks rääkima juba lasteaialastega

3. juuli 2024

Aasta rahatarkuse õpetaja, MTÜ Mängides Targaks erahuvikooli juht ja juhendaja Merike Koort usub, et rahatarkuse õpetamine lastele juba lasteaiast loob tugeva aluse nende tulevasele majanduslikule heaolule ning aitab väärtustada raha teenimist ja hoidmist. Just sellepärast ongi ta juba kümme aastat aidanud panustada laste rahatarkusesse läbi mängu.

Kuidas te jõudiste erahuvikooli MTÜ Mängides Targaks loomiseni ja miks olete õpetamisel fookuse seadnud just rahatarkusele?

Pea 11 aastat tagasi tekkis ühel hakkajal naisel Merike Otsal Cashflow klubides mängimas käies idee, miks mitte rahatarkust ka lastele õpetada ja proovida noortega peale Monopoli ka Cashflow’d mängida. Mõeldud-tehtud! Lapsed olid väga põnevil ja said mängides teada passiivsest tulust, aktsiatest, raha sissetulekust ja väljaminekust – see oli nende jaoks täiesti uus maailm. Mõne aja pärast kohtusime ja alustasime regulaarsete huviringidega koolides ja noortekeskustes. Tasapisi ühes-kahes koolis, edaspidi juba paljudes koolides Tallinnas ja Harjumaal. Iga aastaga saime kogemusi juurde ja täienes ka lauamängude varu. Samal ajal lisandus turule uusi õppematerjale ja lastele mõeldud rahatarkuse raamatuid. Koostasime õppekava ja edaspidi tegutsesime juba erahuvikoolina Mängides Targaks.

Miks on tähtis lastele õpetada rahatarkust läbi mängu?

Rahatarkuse õpetamine lastele on tähtis, sest see loob tugeva aluse nende tulevasele majanduslikule heaolule. Varajane kokkupuude eelarve koostamise ja säästmise põhimõtetega aitab lastel aru saada, kuidas planeerida oma kulutusi ja tähtsustada säästmist. Samuti mõista töö ja sissetuleku seost ning väärtustada raha teenimist ja hoidmist. Selleks on palju erinevaid ettevõtte juhiks olemise lauamänge. Mängimise alla lähevad ka rahaga seotud grupitööd ja projektid, näiteks koolide mini-minifirmades tegutsemine ning ühiselt toote välja mõtlemine ja turundamine koolilaatadel. Neid projekte tehes õpivad lapsed koostööoskust, mis on vajalik nii isiklikus kui ka professionaalses elus.

Kui vastuvõtlikud on lapsed mängides rahatarkust omandama?

Mulle tundub, et vägagi vastuvõtlikud. Isegi kui pealtnäha tundub see lihtsa täringu veeretamisena, siis tegelikult loob see laiapõhjalise baasteadmise rahaasjadest edaspidiseks. Midagi ikka neile meelde jääb – kes kasutab neid teadmisi kohe, kes alles mõne aasta pärast.

Millal peaks üldse hakkama lastega rahast rääkima?

Meie kogemused näitavad, et juba lasteaiast. Poemängud on ühed esimesed mängud, kus tuleb rahadega toimetada ja lastele see väga meeldib. Koolis esimestes klassides räägime juba ettevõtlikkusest ja kaasame sinna juurde ka vastavaid mänge. Isegi, kui suuri rahatähti veel ei tunta, siis õige pea on selge, et 500 eurot makstes saab raha enne otsa kui 5000 eurot makstes. Selles eas saamegi alustada rääkimist teemal vajadused-soovid-kogumine, millele edaspidised rahatarkuse teadmised toetuvad.

Kui lastele saab rahatarkust õpetada läbi mängu, siis kuidas võiks selle teemaga läheneda täiskasvanutele?

Läbi mängu! Täiskasvanutele on palju erinevaid koolitusi, lausa päevi kestvaid rahatarkuse seminare. Meie kogemus täiskasvanutele töötube tehes aga näitab, et ka neile kinnistuvad mõned teoorias kuuldud teadmised läbi mängu. Näiteks, kuidas toimivad dividendiaktsiad või kui hea mõte on suure laenu võtmine uute aktsiate ostuks. Ja läbi mängu saavad täiskasvanud omakorda lastele õpetada rahaga majandamise teadmisi mängides koos lauamänge.

Tundub, et rahatarkuse õpetamisele pööratakse Eestis aina rohkem tähelepanu, alates koolidest lõpetades sotsiaalmeedia mõjuisikutega. Miks on ikkagi rahatarkus oluline oskus tänapäeva ühiskonnas?

Rahatarkuse õpetamine tagab, et lapsed kasvavad teadlikeks ja vastutustundlikeks finantsotsuste tegijateks, kes on paremini valmis tuleviku proovikivideks. Õnnelik olemiseks pole vaja palju raha, vaid oskust majandada enda kasutuses olevate ressurssidega. Samuti võib see hõlmata heategevuse ja jagamise väärtuste õpetamist, mis arendab laste sotsiaalset vastutustunnet ja empaatiat.

Väga palju räägitakse investeerimisest ja rikkaks saamisest – teie fookus rahatarkuse õpetamisel on seega pigem oskus olemasoleva rahaga toimetada?

Meie fookus on iseseiseva ettevõtliku koostööd tegeva inimese kasvatamine. Toimetulek rahaasjade ja oma eelarvega.

Kuidas te end ise rahatarkuse alal täiendate?

Ise olen käinud ja käin ka edaspidi erinevatel rahatarkuse koolitustel. Väga kasulik oli rahatarkuse õpetajate mentorprogramm, mis jätkub ka järgmisel õppeaastal. TalTechi majandusosakonna ja JA Eesti koolitused on huvitavad ja praktilised ning seal on ka mängulisi elemente juures, mitte ainult lauamängud. Samas otsin ka uusi lauamänge, mängin neid teiste õpetajatega läbi ning siis saab juba koos lastega neid mängima hakata. Laual on suur virn raamatuid, mis kõik veel lugemist ootavad.

Milliseid raamatuid ja mänge soovitate lapsevanematele, kes sooviks oma lastele rahatarkust õpetada?

Hea meel on olnud märgata, et lisaks „Tom õpib rahamängu“ (Riin Tuttelberg) ja „Koer nimega Money“ (Bodo Schäfer) raamatutele on veel tulnud lihtsaid kleepsu- ja klapiraamatuid just lasteaiaealistele lastele. Samuti on huvitav raamat „Käi oma rahaga mõistlikult ümber“ (Denisa Prošková) ja „Minu esimene raha“ (Liis Klein).

Põhikooliealistele on sobiv lugemiseks „Kuidas saada rahatargaks“ (Jaak Roosaare, Mihkel Truman) ja „Rahaedu põhimõtted“ (Kristjan Liivamägi, Tõnn Talpsepp, Tarvo Vaarmets). Raamatukogudes on samuti põnev valik, mõnes juba kümme aastat vanas raamatus on endiselt aktuaalsed teemad sees, näiteks „Noorelt ettevõtjaks“ (Adam Sutherland).

Meie aastatepikkuse kogemuse põhjal on mängudest kujunenud kõige populaarsemateks nooremate laste seas „Hotell“, „Happy Pigs“, „Little Factory“, „Tootmistehas“, „Rahatarkuse kompass“ ja „Reis läbi elu“. Suuremate laste ja noortega on heaks mänguks „Cashflow“, „Power Grid“, „Factory Manager“, „Le Havre“ ja „Bohnanza“. Osa mänge on saadaval veel meie kauplustes, osa mänge ehk leitavad maailmakaubandusest.

Finantsinspektsioon, Rahandusministeerium, Eesti Pank ja Eesti Pangaliit tunnustavad konkursi „Rahatarkuse vedur“ raames isikuid ja organisatsioone, kes on andnud valdkonna eestvedajatena märkimisväärse panuse Eesti inimeste rahaga ümberkäimise oskustesse. Antud artiklisarjas tutvustab Finantsinspektsioon rahatarkuse õpetajaid, kes osalesid „Rahatarkuse vedur“ 2024 konkursil.

Rohkem uudiseid

Finantsinspektsiooni ja noorteinfoportaali Teeviit korraldatud laste lauamängude konkursi võidutööst sündis Taskuraha rändlauamäng, mis saadeti üle Eesti koolist kooli rändama Ülenurme Gümnaasiumist 8. novembril kell 12. “Taskuraha mäng” on õpetlik ja lihtne lauamäng taskuraha kogumisest ja kulutamisest, mis on suunatud eelkõige algklasside õpilastele. Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe…
Finantsinspektsioon ja Eesti Pank koostöös Eesti Väitlusseltsiga kutsuvad väitlusest huvitatud koolinoori Eesti Panga muuseumisse kogema eakaaslaste näidisväitlust aktuaalsetel majandus- ja rahateemadel. Möödunud aastal startinud noorte väitlussarja seekordsel üritusel on teemadeks eesseisvad maksutõusud ning suunamudijate finantssoovituste mõju. Neljapäeval, 14. novembril kell 12–14 on Eesti…
Finantsinspektsioon koostas vastutustundliku laenamise käsiraamatu, mis on abistavaks materjaliks kohtutele, turuosalistele ja tarbijatele, et neil oleks parem mõista vastutustundliku laenamise põhimõttega seonduvaid kohustusi. Käsiraamatus antakse ülevaade krediidi väljastamise eelsetest toimingutest nagu krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe kogumine, kontrollimine ja...