Tarbi pangandusteenuseid mobiilis ja internetis teadlikumalt

3. detsember 2019

Ajad, mil pangalt vajamineva teenuse saamiseks pangakontorisse tuli minna, on ammu möödas. Rahaasjade ajamine internetis või mobiilis on muutunud iseenesestmõistetavaks. Aga kas tasub kinnisilmi usaldada igat teenuseosutajat, kes pangandusteenuseid pakub? Siin kehtib reegel: usalda aga kontrolli! Alati tasub veenduda, et teenuseosutajal on olemas tegevusluba ning kontrollida ega teenuseosutaja kohta ei ole avaldatud hoiatust. Hoiatusteateid ja tegevusloa olemasolu saab kontrollida Finantsinspektsiooni veebilehel.

Enne lepingu sõlmimist on mõistlik ka oma finantsvajadused ja -võimekus läbi mõelda. Nii kaitsed end hilisemate ebameeldivuste eest. Tasub võrrelda erinevate teenuseosutajate pakkumisi ja hankida teenuste kohta võimalikult palju infot. Erilist tähelepanu peaks pöörama teenuse tasudele ja kuludele ning läbi tuleks lugeda kõik lepingu tingimused.

Väga palju saab ise ära teha ka selleks, et oma andmeid võõraste eest kaitsta. Selleks võib näiteks valida teenusepakkuja, kellel on tugevad autentimismeetodid ning kasutada vaid tugevat salasõna ja PIN-koodi. Tugev autentimine tähendab seda, et identiteeti kinnitamiseks kasutatakse vähemalt kahte elementi. Nendeks võivad olla näiteks salasõna või PIN-kood, mida ainult konkreetne kasutaja teab, aga ka näiteks kiipkaart või PIN-kalkulaator ehk midagi, mida ainult see kasutaja omab. Lisaks on võimalik autentimisel kasutada sõrmejälge või häältuvastust ehk midagi, mis on omane ainult konkreetsele kasutajale.

Kui leiate, et teie õigusi on rikutud, siis andke sellest kõigepealt teada oma teenuseosutajale. Kui teenuseosutaja ei vasta või te pole tema vastusega rahul, siis kasutage teisi teksti all välja toodud võimalusi, et enda õiguste eest seista.

Olulised soovitused kaitsmaks ennast valides internetis või mobiilis pangandusteenuseid

Enne teenuse valimist

  • Tuvastage oma finantsvajadused.
  • Koguge teavet teenuste kohta ja lugege see hoolikalt läbi.
  • Kontrollige, kas teenused vastavad teie finantsvajadusele ja -võimekusele.
  • Võrrelge eri teenuseosutajate pakkumusi.

Lepingu sõlmisel

  1. Lugege lepingutingimuse ja saage neist aru enne lepingu allkirjastamist
    • Paluge teenuseosutajal teha teile kättesaadavaks lepingueelne teave teie õiguste ja kohustuste kohta.
    • Laadige dokumendid alla, salvestage või printge need ja hoidke alles, et neid saaks edaspidi kasutada.
    • Vaadake teenuse omadusi, lepingu kestust, kogumaksumust, lisatasusid ja lepingust taganemise õiguse tingimusi.
    • Veenduge, et mõistate oma finantskohustuste mõju ja tagajärgi (näiteks juhul, kui asjad lähevad planeeritust teisiti).
    • Küsige teenuseosutajalt selgitusi, kui te ei ole millestki täpselt aru saanud.
  2. Pöörake erilist tähelepanu kõigile tasudele ja kuludele
    • Võtke piisavalt aega, et vaadata üle lepingu tingimused ja kogu hinnakiri.
    • Ärge keskenduge üksnes põhiteenuse/-paketi tasudele, vaid kontrollige ka lisateenuste tasusid ja kulusid.
    • Võimalusel võrrelge pakkumisi kogukulude näitaja (nt krediidi kulukuse määra) abil.
  3. Mõelge turvalisusele
    • Tehke selgeks, kuidas teie isikuandmeid lepingu alusel töödeldakse ja kaitstakse.
    • Vältige pettuse ohvriks langemist kontrollides teenuseosutaja isikut, kontaktandmeid ja õiguslikku seisundit ning seda, kas tal on õigus teenuseid osutada.
    • Kaitske oma isiklikke andmeid või sisselogimisandmeid, et takistada kurjategijatel teie nimel teie kontole juurdepääsu. Selleks valige teenuseosutajad, kes kasutavad tugevaid autentimismeetodeid, logige end lõpus seansist välja, kasutage turvalisi Wi-Fi-ühendusi, tugevat salasõna ja PIN-koode ning hoidke oma operatsioonisüsteem ja viirustõrje ajakohasena.
    • Kontrollige, et teie kontol ei toimu kahtlast tegevust ega volitamata juurdepääsu ning teatage nendest kohe teenuseosutajale, et ta saaks viivitamata rakendada vajalikke meetmeid.
  4. Esitage kaebus, kui arvate, et teie õigusi on rikutud

Rohkem uudiseid

0212.19
Finantsinpektsioon juhib tähelepanu, et ühisrahastamine on küll innovaatiline vahendite kaasamise meetod, kuid sellega kaasneb ka riske. Eeskätt tuleb arvestada sellega, et inimene võib erinevatel põhjustel kaotada sisse makstud raha. Seetõttu tasuks investeerida vaid sellise summa piires, mille kaotamine ei avalda mõju igapäevaelule. Eesti ja Euroopa Liidu tasandil ei ole hetkel ühisrahastamist…
0511.19
Finantsinspektsioon on täheldanud tendentsi, kus lühikese aja jooksul laenatakse erinevatelt laenuandjatelt kokku väga suur laen. Ühe laenulepinguga finantseeritakse eelmise laenu tagasimakseid ja nii võlakoormus kasvab. Varasemate laenumaksete tasumisest ülejäänud laenuraha kasutatakse lahedamalt äraelamiseks – veedetakse aega kohvikutes ja kinos, ostetakse meelepäraseid riideid ja ehteid.…
1010.19
Teemapaberis antakse ülevaade leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu (inglise keeles Household Finance and Consumption Survey ) tulemustest. Seda uuringut on Eestis läbi viidud kahel korral, 2013. ja 2017. aastal. Me analüüsime 2017. aasta küsitluse tulemusi ja võrdleme neid nii 2013. aasta küsitluse tulemustega kui ka teistes euroala riikides 2013. või 2014. aastal tehtud...