Krüptovarad

Krüptovara on uus varaklass, mis hakkas populaarsust koguma alles 2010ndatel aastatel. Kõige tuntum krüptovara on Bitcoin, ent neid varasid on palju rohkem.

Krüptovara on väärtuse või õiguse digitaalne esitus, mida on võimalik üle kanda ja salvestada elektrooniliselt, kasutades hajusraamatu tehnoloogiat või muud sarnast tehnoloogiat. See tähendab: selle vara olemasolu ja turvaomadused on tagatud matemaatiliste algoritmide kaudu.

Kõige tuntum  selline tehnoloogia, mida krüptovarade loomiseks kasutatakse, on plokiahel (ingl k blockchain) – järjestikustest andmeplokkidest koosnev andmestruktuur, mis esitab mingil kokkulepitud viisil kodeeritud arvestusraamatut (ledger), kus registreeritakse sündmusi, millel võib olla informatiivne, äriline või õiguslik tähendus.

Plokiahel on hajutatud andmebaas, mille koopiat hoitakse korraga hulgas arvutites üle maailma. Kui traditsioonilise andmebaasi usaldamise eeldus on andebaasi pidaja (ettevõtte, riigi vm) usaldamine (usk, et ta ühepoolselt kannet ei muuda), siis usaldus plokiahela vastu põhineb tema matemaatilisel alusprotokollil ja hajutatud kontrollil ta üle: plokiahelasse juba sisestatud info ei ole üldjuhul tagantjärele muudetav ning uue info lisamine eeldab kõigi asjasse puutuvate osapoolte nõusolekut.

Krüptovaradesse investeerimiseks peab mõistma krüptovarade aluseks oleva hajusraamatu tehnoloogiat ja sellega kaasnevaid riske, näiteks riski kanda krüptovarad üle valesse rahakotti või aadressile või häkkimisriski. Krüptovara hinnad on spekulatiivsed ja võivad kiiresti muutuda, ka üleöö. Enne krüptovaradesse investeerimisotsuse tegemist tuleb hoolikalt kaaluda, sh hinnata investeerimisega kaasnevaid riske. Sellised riskid on nt oht kaotada kogu oma investeeritud raha ning langeda pettuse, kelmuse või küberrünnaku ohvriks.

Vaatamata rahapesu tõkestamisest tulenevatele nõuetele, oli krüptovaraturg Euroopa Liidus ühtselt reguleerimata, mis soodustas erinevaid petuskeeme. Nüüd on see hakanud muutuma, sest 31. mail 2024 jõustus krüptovaraturge käsitlev ELi määrus (MiCA), mis kehtestab krüptovaraturu osalistele ühtsed reeglid üle kogu Euroopa Liidu.

Sellest määrusest tulenevalt võttis Eesti vastu krüptovaraturu seaduse, millega viiakse krüptovarateenuse osutajad ja krüptovara emitendid Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Seadus mõjutab nii juba tegutsevaid virtuaalvääringu teenuse pakkujaid kui ka uusi krüptovaraturule tulijaid. 

Senised Rahapesu Andmebüroo loaga virtuaalvääringu teenuse pakkujad ning muud isikud, kellel oli enne krüptovaraturu seaduse jõustumist õigus osutada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel virtuaalvääringu teenuseid, peavad MiCA määruses ja krüptovaraturu seaduses sätestatud nõuetele üle minema hiljemalt 2026. aasta 1. juuliks. Uute krüptovarateenuse osutajate osas rakendatakse krüptovaraturu seadust alates 30.12.2024.