Digiajastu lõksud – tehnoloogia ei aita finantstarkust suurendada, vaid paneb hoopis liigselt kulutama

4. aprill 2019

Rahaasjade ajamine muutub järjest enam digitaalseks. Tekkimas on põlvkond, kes lapsepõlvest peale omab sularahaga väga vähest kokkupuudet ja kasutab rahaasjade ajamiseks uusi moodsaid võimalusi. Tundub loogiline, et uus põlvkond on edukam nii uute tehnoloogiliste võimaluste kasutamisel kui ka oma rahaasjade ajamisel, kuid USA noorte seas läbiviidud uuring näitas, et see ei ole alati nii, kirjutab Eesti Pangaliidu finantshariduse toimkonna juht Kai Kutsar.

Igapäevaselt tekib juurde lahendusi, mis teevad kaupade eest tasumise või raha saatmise ühelt isikult teisele järjest kiiremaks ja mugavamaks. Samuti tuleb välja erinevaid rakendusi, mis aitavad kaupu/teenuseid võrrelda, oma rahaasjadest ülevaadet saada või ka erinevaid lahendusi leida. Samas, kas need uued võimalused aitavad inimesi paremini ja targemalt majandada. Tunduks ju loogiline, et uus põlvkond on edukam nii uute tehnoloogiliste võimaluste kasumiseks kui ka oma rahaasjade ajamisel.

Eelmisel aastal USAs läbiviidud uuring uuris 18-37-aastaste finantskirjaoskuse taset ja tehnoloogia rakendamist (näiteks mobiiltelefonide kasutamist) finantsilistel eesmärkidel. Leiti, et rahatarkuses on suur tühimik noorema ja vanema põlvkonna vahel – kuni 37-aastastest vastasid teemakohastele küsimustele õigesti 44% vastanutest, samas USA elanikkonna keskmine oli 50%. Mida nooremad olid vastajad, seda nõrgemad olid teadmised. Trend on murettekitav, kuna tegemist on eaga, kus tuleb teha enamus pikaajalisi finantsotsuseid nagu oma kodu ost, pensionieaks või oma laste tulevikus raha kogumine.

Samas tehnoloogiliste võimalusi kasutavad noored enam. Üle 90% neist omab nutitelefoni ning 80% neist kasutab seda raha ülekandmise ja 90% informatsiooni saamise eesmärkidel. Uuringus vaadati mobiilitelefoniga maksete tegemist ja kulutuste jälgimist. Arvati, et tehnoloogia kasutamine aitab tõsta rahatarkust, aga kahjuks selgus, et nutitegevused ei omanud seost parema finantsjuhtimisega. Tuli välja, et asi on vastupidi – mobiilmaksete tegijad läksid tõenäolisemalt oma pangakontoga miinusesse. Huvitav oli, et ka nutitelefonis kulutuste jälgijad ei olnud rahatarkuses paremad neist, kes kulutusi ei jälginud.

Lisavõimalused raha kulutamisel nagu mobiilimaksetega ostude tegemine hägustavad rahalise seisu tunnetamist ning lisanduv kiirus soodustab veelgi emotsiooniostude tegemist. Võimalik, et just seepärast ei võta rahateadlikumad noored uusi rahakulutamise võimalusi kasutusele. Samamoodi on märgata ka vahet ülevaate rakenduste kasutamisel – rahatargemad noored kasutavad enam hindade võrdlemisega seotud rakendusi, samas vähemteadlikud enam kiirelt pangakonto saldot või ülekandeid näitavaid rakendusi.

Kahtlemata ei tähenda see, et uusi võimalusi ei tohiks kasutada. Uurijad leidsid, et uute lahenduste kasutamine suurendas probleemi ainult madalama rahatarkuse tasemega noortel. Samas rahatargamatel võimaldab tehnoloogia kasutamine parandada oma isikliku rahandust. Seega uued võimalused täiendavad, aga ei asenda finantskirjaoskuse alaseid teadmisi. Uus digiajastu lisab rahatarkusele uue mõõtme juurde – kõige paremini saab toetada tänaste noorte finantsilist heaolu finantsharidus, mis võtab arvesse ka uue tehnoloogilisi võimalusi. Järjest olulisemaks muutub ka vorm, kuidas rahatarkust jagada, tuleks kasutada kanaleid, mida noored kasutavad. Parima tulemuse annaks muidugi, kui uute rakenduste väljatöötajad mõtleks lisaks uute lahenduste rakenduslikule osale ka kasutajate rahatarkuse alasele harimisele.

Rohkem uudiseid

0701.21
Aasta algusest alates saab iga inimene ise otsustada, kas jätkab makseid teise pensionisambasse, võtab raha välja või suunab säästud investeerimiskontole. See võib kaasa tuua ka senisest suurema võimaluse langeda pettuse ohvriks. Väga „soodsate“, kiiret rikastumist ja kõrget tootlust lubavate investeerimisvõimaluste suhtes tasub olla tähelepanelik. Enne investeerimist võiks aga kontrollida...
1812.20
Uuest aastast saab iga inimene ise otsustada, kas jätkab makseid teise pensionisambasse, võtab raha välja või suunab säästud investeerimiskontole. Eelmise aasta sügisel alustatud pensionireform muutub seaduseks järgmise aasta jaanuarist. Tegemist on pensionisüsteemi suurima muudatusega alates selle sünnist 2000ndate aastate alguses. Peamised valikud, kui oled kohustusliku kogumispensioniga...
1712.20
Kuurortpiirkondades ringi reisides torkab silma üks tõsiasi – sarmikalt hallipäiste turistide osas on valdav enamus pärit Saksamaalt. Samal ajal Eesti pensionär loeb raha leiva ja kilu ostmiseks. Kuidas saaks Eesti pensionär sama rikkaks kui Saksa oma? Kuigi praegu tundub, et 65aastaseks saamiseni on palju aega ja milleks pensioni peale mõelda, siis tegelikkuses lendab aeg kiirelt....