Digiajastu lõksud – tehnoloogia ei aita finantstarkust suurendada, vaid paneb hoopis liigselt kulutama

4. aprill 2019

Rahaasjade ajamine muutub järjest enam digitaalseks. Tekkimas on põlvkond, kes lapsepõlvest peale omab sularahaga väga vähest kokkupuudet ja kasutab rahaasjade ajamiseks uusi moodsaid võimalusi. Tundub loogiline, et uus põlvkond on edukam nii uute tehnoloogiliste võimaluste kasutamisel kui ka oma rahaasjade ajamisel, kuid USA noorte seas läbiviidud uuring näitas, et see ei ole alati nii, kirjutab Eesti Pangaliidu finantshariduse toimkonna juht Kai Kutsar.

Igapäevaselt tekib juurde lahendusi, mis teevad kaupade eest tasumise või raha saatmise ühelt isikult teisele järjest kiiremaks ja mugavamaks. Samuti tuleb välja erinevaid rakendusi, mis aitavad kaupu/teenuseid võrrelda, oma rahaasjadest ülevaadet saada või ka erinevaid lahendusi leida. Samas, kas need uued võimalused aitavad inimesi paremini ja targemalt majandada. Tunduks ju loogiline, et uus põlvkond on edukam nii uute tehnoloogiliste võimaluste kasumiseks kui ka oma rahaasjade ajamisel.

Eelmisel aastal USAs läbiviidud uuring uuris 18-37-aastaste finantskirjaoskuse taset ja tehnoloogia rakendamist (näiteks mobiiltelefonide kasutamist) finantsilistel eesmärkidel. Leiti, et rahatarkuses on suur tühimik noorema ja vanema põlvkonna vahel – kuni 37-aastastest vastasid teemakohastele küsimustele õigesti 44% vastanutest, samas USA elanikkonna keskmine oli 50%. Mida nooremad olid vastajad, seda nõrgemad olid teadmised. Trend on murettekitav, kuna tegemist on eaga, kus tuleb teha enamus pikaajalisi finantsotsuseid nagu oma kodu ost, pensionieaks või oma laste tulevikus raha kogumine.

Samas tehnoloogiliste võimalusi kasutavad noored enam. Üle 90% neist omab nutitelefoni ning 80% neist kasutab seda raha ülekandmise ja 90% informatsiooni saamise eesmärkidel. Uuringus vaadati mobiilitelefoniga maksete tegemist ja kulutuste jälgimist. Arvati, et tehnoloogia kasutamine aitab tõsta rahatarkust, aga kahjuks selgus, et nutitegevused ei omanud seost parema finantsjuhtimisega. Tuli välja, et asi on vastupidi – mobiilmaksete tegijad läksid tõenäolisemalt oma pangakontoga miinusesse. Huvitav oli, et ka nutitelefonis kulutuste jälgijad ei olnud rahatarkuses paremad neist, kes kulutusi ei jälginud.

Lisavõimalused raha kulutamisel nagu mobiilimaksetega ostude tegemine hägustavad rahalise seisu tunnetamist ning lisanduv kiirus soodustab veelgi emotsiooniostude tegemist. Võimalik, et just seepärast ei võta rahateadlikumad noored uusi rahakulutamise võimalusi kasutusele. Samamoodi on märgata ka vahet ülevaate rakenduste kasutamisel – rahatargemad noored kasutavad enam hindade võrdlemisega seotud rakendusi, samas vähemteadlikud enam kiirelt pangakonto saldot või ülekandeid näitavaid rakendusi.

Kahtlemata ei tähenda see, et uusi võimalusi ei tohiks kasutada. Uurijad leidsid, et uute lahenduste kasutamine suurendas probleemi ainult madalama rahatarkuse tasemega noortel. Samas rahatargamatel võimaldab tehnoloogia kasutamine parandada oma isikliku rahandust. Seega uued võimalused täiendavad, aga ei asenda finantskirjaoskuse alaseid teadmisi. Uus digiajastu lisab rahatarkusele uue mõõtme juurde – kõige paremini saab toetada tänaste noorte finantsilist heaolu finantsharidus, mis võtab arvesse ka uue tehnoloogilisi võimalusi. Järjest olulisemaks muutub ka vorm, kuidas rahatarkust jagada, tuleks kasutada kanaleid, mida noored kasutavad. Parima tulemuse annaks muidugi, kui uute rakenduste väljatöötajad mõtleks lisaks uute lahenduste rakenduslikule osale ka kasutajate rahatarkuse alasele harimisele.

Rohkem uudiseid

0209.19
Finantsinspektsioon võttis kasutusele uue tarbijaveebi minuraha.ee, mis on senisest kasutajasõbralikum ja mugavam. Uue veebilehe loomisel on lähtutud põhimõttest, et oluline teave oleks kergesti leitav ning leht ise lihtsasti kasutatav. Muutunud on veebilehe infoarhitektuur ja kujundus, samuti on kasutusel palju pildimaterjali, jooniseid ja infograafikat. Veebileht jagab informatisooni, kuidas...
2606.19
Toimiv inkassoturg toetab krediiditurgu, kuid võib demotiveerida vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist. Finantsinspektsioon jätkab inkassoturu analüüsi eesmärgiga pakkuda optimaalne lahend valdkonna reguleerimiseks. Finantsinspektsioon viis tänavu veebruaris 71 krediidiasutuses, krediidiandjas ja -vahendajas läbi kaugkontrolli, et kaardistada Finantsinspektsiooni järelevalve alla…
2205.19
Finantsinspektsioon avaldab oma veebilehel hoiatusteateid nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidus tegevusloata tegutsevate ettevõtete, peamiselt investeerimisteenuste pakkujate kohta. Mullu oli selliseid teateid 583 ehk üle saja võrra rohkem kui aasta varem. Neist 42 olid seotud Eestiga ehk teenusepakkujaks oli Eesti äriühing või välismaine ühing, kes pöördus Eesti elanike poole ja pakkus neile...