Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni juhid avasid gümnasistidele finantsmaailma telgitaguseid

Majanduse ja rahanduse vastu huvi tundvad gümnasistid kohtusid 11. novembril Eesti Panga presidendi Ülo Kaasiku ja Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kerstin Pildiga. Noortel oli võimalus tutvuda keskpanga ja finantsjärelevalve tööga ning esitada küsimusi finantsmaailmas toimuva kohta.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimehega kohtudes huvitasid gümnasiste eelkõige finantspettused, pankade turvalisus ja klientide õiguste kaitse. Küsiti näiteks, kuidas ära tunda tehisintellekti abil loodud investeerimispettusi, kas pangad teevad klientide kaitsmiseks piisavalt ning mis juhtub inimeste rahaga siis, kui pank peaks pankrotti minema.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kerstin Pilt selgitas, et finantspettused muutuvad üha keerukamaks ning seetõttu on oluline nii finantsasutuste tegevus kui ka inimeste enda tähelepanelikkus. Enne investeerimist tasub kontrollida teenusepakkuja tausta ja tegevusloa olemasolu ning suhtuda ettevaatlikult lubadustesse kiiresti rikastuda. Finantskelmuste vastu võitlevad Eesti ametiasutused ja ettevõtjad ühiselt ka mitme ennetuskampaaniaga.

Juttu tuli ka pankade valmisolekust küberrünnakuteks ja võimalikeks kriisideks. Pilt selgitas, kuidas Finantsinspektsioon kontrollib pankade riskijuhtimist ja turvameetmeid ning jälgib nende valmisolekut kriisiolukordadeks. Samuti rääkis ta hoiuste tagamise süsteemist, mille kohaselt on nõuetele vastavad hoiused tagatud kuni 100 000 euro ulatuses ühe hoiustaja kohta ühes pangas.

Lisaks finantssektorit puudutavatele küsimustele uurisid noored, milline on Finantsinspektsiooni juhi igapäevatöö ja kui keeruline on vastutusrikkaid otsuseid teha. Noored uurisid Pildilt ka seda, millist nõu annaks ta neile, kes soovivad tulevikus juhiks saada. Ta soovitas uskuda oma võimetesse, julgeda küsida ja võtta vastutust.

Eesti Panga presidendile Ülo Kaasikule esitasid majandushuvilised gümnasistid kohtumisel tulevikuga, ennekõike just tehisaruga seotud küsimusi. Esmalt tundsid noored huvi, millist mõju ennustatakse tehisaru puhul majandusele ja pangandusele. Kaasik tõi välja ühe võimaliku arengusuuna näiteks pangakontode kasutamise võimaldamise AI agentidele, kes teevad inimeste eest ise oste, investeeringuid ja muud – kas oleme taolise, veel riskantsevõitu varade haldamise viisiga nõus ja selleks valmis? Kaasiku sõnul tasub siin ettevaatlik olla. Samas tõdes ta, et hiljutisel kohtumisel ettevõtjatega jäi kõlama noorte tööturule astujate eelis seal juba tegutsevate eakamate konkurentide ees – AI põimumisega pea igasse valdkonda on selle kasutusoskus aina olulisem ning koos tehisaruga kasvanud noored on altimad seda ka tööl kasutama.

Lisaks küsisid gümnasistid, mis on konkreetsed ohud, mida tehisarust kardetakse. Siin nägi Kaasik murekohana küberrünnakuid, mis osalt ka AI abil aina sagenevad, ja maksepettuseid, sh deepfake’ide kasutamist petturite poolt – kahjuks peame järjest umbusklikumad olema.

Veel küsisid õpilased Eesti Panga ülesandest raha välja anda praegusel krüptorahade ajastul: kui levib arvamusi, et stablecoinid on siin, et jääda, siis kas ja kuidas muutub sellest keskpanga kui raha emiteerija roll? Siin rõhutas Kaasik, et raha puhul on oluline usaldusväärsus, laialdane aktsepteeritavus ning et selle vääring oleks stabiilne – siin ei pruugi stablecoinid niivõrd konkureerida keskpankadega, kuivõrd üldjuhul nad just seovad end keskpanga rahaga, et keskpankade usaldatavusest osa saada. Teisalt peaksid keskpangad ka uut tehnoloogiat kasutama, et digitaalse majanduse arengut toetada.