Vastutustundliku laenamise kohustus lasub ka tarbijal

22. juuli 2020

Krediidiandjad- ja vahendajad on kohustatud enne krediidi andmist hindama tarbija krediidivõimelisust ning rakendama vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte regulatsiooni peamine eesmärk on vältida krediidivõtja poolset ülelaenamist ning selle tagajärjel tekkivat ebamõistlikku võlakoormat ja makseraskusi juba krediidi andmise ajal. 

Krediidiandjatel ja vahendajatel tuleb tarbija krediidivõimelisuse hindamisel muuhulgas arvesse võtta  muudatusi tarbija finantsolukorras, näiteks peatselt saabuvat pensioniiga jmt. Krediidivõimelisuse hindamiseks vajalike andmete kogumiseks küsib krediidiandja või -vahendaja vajaduse korral tarbijalt teavet. Seejuures tuleb arvestada, et ilma tarbija poolt täpse ja täieliku teabe esitamiseta ei ole krediidiandjal või  vahendajal alati võimalik arvestada kõiki selliseid asjaolusid, mis võivad tarbija majandusolukorda mõjutada. Näiteks on ka kõige parema tahtmise ja põhjalikuma analüüsi juures keeruline ette näha näiteks töötust, lahutust või haiguseid.

Seetõttu on praeguse kriisi valguses paslik koputada ka krediidivõtjate südametunnistusele, sest keerulises majanduslikus situatsioonis kiiruga tehtud otsus võib hiljem kalliks maksma minna. Tarbijal endal on alati kõige parem ülevaade oma majanduslikust olukorrast ja seda tulevikus mõjutada võivatest asjaoludest. Ühtlasi tuleb arvestada, et paratamatult ei nähtu avalikest andmebaasidest või pangakonto väljavõttelt kõik tarbija ja tema pereliikmete majanduslikku olukorda mõjutavad asjaolud ning otsuse tegemisel tuleb krediidiandjal -või vahendajal küsida teavet ka tarbijalt. Tarbijal on krediidi taotlemisel alati kohustus esitada õige ja täielik teave, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

Olulise osa teabest esitamata jätmist või teadlikult ebaõigete andmete esitamist võib pidada tarbijapoolseks vastutustundetuks laenamiseks, mis võib olla põhjustatud tarbija vähesest finantskirjaoskusest või teadlikust tegevusest, et saada krediidiandjalt positiivne krediidiotsus. Tarbijal lasub kohustus hinnata oma majanduslikku olukorda ausalt ja objektiivselt, arvestades muuhulgas ka oma pere-eelarvet ning esitades krediidiandjale õige ja asjakohase teabe olemasolevate kohustuste kohta. 

Krediidi võtmisesse ei tohiks suhtuda kergekäeliselt. Tarbija vastutab ka ise selle eest, et ta valiks oma võimeid ja majanduslikku olukorda arvestades kõige sobivama krediiditoote, sest positiivse krediidiotsuse korral otsustab krediidi võtmise ikkagi tarbija ise, kes hindab talle krediidiandja või -vahendaja poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal krediiditoote ja krediiditingimuste sobivust oma isikliku krediidihuvi, -vajaduse ja finantsolukorraga ning vastutab krediidilepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest.

Krediidi võtmine on tõsine otsus, kus tuleks põhjalikult üle vaadata kogu pere-eelarve, et ei tekiks ülelaenamist ja makseraskusi kohustuste täitmisel.
 

Rohkem uudiseid

0607.21
6. juulil kell 9.30 korraldab Finantsinspektsioon veebiseminari “Petuskeemide ja finantskelmuste ohtlik maailm”, kus oma ala eksperdid jagavad soovitusi ja nippe aina kavalamaks muutuvate kelmide vältimiseks, selgitavad kuhu häda korral pöörduda ning arutlevad ka tänase karistusraamistiku kitsaskohtade üle. Politsei- ja Piirivalveameti majanduskuritegude büroo juhi Leho Lauri sõnul teevad praegu…
2906.21
Finantsinspektsioon korraldas 6. juulil veebiseminari, kus jagati praktilist nõu, kuidas hoiduda finantskelmuste ja petuskeemide ohvriks langemise eest. Seminari kava: Pangaliidu juht Allan Parik rääkis sellest, kui tihti esitlevad kelmid end pangaametnikena, ning koodidest ja salasõnadest, mida selliste kõnede tegijatele kunagi anda ei tohi. Politsei- ja Piirivalveameti majanduskuritegude büroo…
0306.21
Finantsinspektsiooni sunni rakendamise osakonna juht Janar Stamm rääkis Äripäeva raadios turumanipulatsiooni tagamaadest ning selgitas, kuidas manipulatsiooni vältida. Eesti inimesed investeerivad börsil aina aktiivsemalt ning otsivad teadlikult rahale parimat väljundit. Janar Stamm Finantsinspektsioonist selgitas, mida tähendab turumanipulatsioon ning kuidas seda vältida. Kuula intervjuud SIIT.