Finantsinspektsioon hoiatas mullu enam kui poole tuhande ettevõtte eest

22. Mai 2019

Finantsinspektsioon avaldab oma veebilehel hoiatusteateid nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidus tegevusloata tegutsevate ettevõtete, peamiselt investeerimisteenuste pakkujate kohta. Mullu oli selliseid teateid 583 ehk üle saja võrra rohkem kui aasta varem. Neist 42 olid seotud Eestiga ehk teenusepakkujaks oli Eesti äriühing või välismaine ühing, kes pöördus Eesti elanike poole ja pakkus neile „suurepärast“ investeerimisvõimalust, selgub Finantsinspektsiooni 2018. aastaraamatust.

Sagedasti esines juhtumeid, kus välisriigi isik asutab Eestis juriidilise isiku, et pakkuda selle kaudu ilma tegevusloata investeerimisteenust või emiteerida väärtpabereid. Ettevõtte juriidiline keha on Eestis asutatud osaühing, kuid kõik muu – ettevõtte omanik, ka e-resident, juhid, pangakonto, veebileht ja kliendid – asuvad väljaspool Eestit erinevates riikides. Sellise skeemi mõte on hajutada oma tegevust eri jurisdiktsioonidesse, et ohvritel oleks võimalikult keeruline oma õigusi kaitsta ja õiguskaitseorganitel sunnimehhanisme rakendada. Kõik see kokku raskendab petturite tabamist ja karistamist.

Peamised tegutsemisvaldkonnad on kauplemine finantsinstrumentidega, täpsemalt binaaroptsioonide ja hinnavahelepingutega, ning väärtpaberite pakkumiste korraldamine plokiahela tehnoloogias. Erinevalt varasemast ajast kasutatakse taoliste osaühingute asutamisel ka e-residentsust. Sageli registreeritakse oma tegevus majandustegevuse registris, et näidata, justkui oleks teenuste osutamiseks olemas riiklik tegevusluba. Finantsinspektsioonile tekitab selline suundumus muret, kuna nõnda kasutatakse pahatahtlikult ära e-Eesti kuvandit.

Hoiatus- ja selgitustöö kõrval teeb Finantsinspektsioon kuriteoteateid politseile. Seda peamiselt juhul, kui arvatav kelm tegutseb Eestis või kui tal on seos Eestiga.

Finantsinspektsioon koostas 2018. aastal tegevusloata finantsteenuseid osutavate isikute kohta kaheksa kuriteokaebust. Lisaks koostas Finantsinspektsioon ühe kuriteokaebuse ebaseadusliku väärtpaberite avaliku pakkumise korraldamise kohta. Pakkumisel kasutati plokiahela tehnoloogiat nn ICO/STOde vormis ning investoritele pakuti token’eid ilma prospekti registreerimata, tõenäoliselt kelmuslikus vormis.

Kuidas olla kindel, et ettevõte ei tegele pettusega? Kõige esimene ja olulisem asi on kontrollida FI kodulehelt, kas ettevõttele on antud tegevusluba või kas tal on õigus osutada teenuseid piiriüleselt. Investeerimisteenuseid pakkuvate firmade üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon ning tegevusloata tegutsemine on käsitletav kuriteona.

Nimekiri nendest ettevõtetest, kel on õigus investeerimisteenust osutada, on leitav FI turuosaliste registrist. Samuti on võimalik FI kodulehel olevat otsingut kasutades kontrollida, kas küsimusi tekitav ettevõte on hoiatusteadetest läbi käinud. FI tarbijaveebis minuraha.ee selgitatakse levinuimaid petuskeeme laiemalt.

Ka uue tehnoloogilise raha kaasamise meetodi ICO kohta on Finantsinspektsioon oma veebilehel selgitanud ICOdega kaasnevaid riske ja ohte. Halvemal juhul võivad ICOde taga varjata end petturid, kes „ehivad“ inimeste sissemeelitamiseks oma petuskeemi uute tehnoloogiliste lahenditega.

Kui investeerimisteenuseid pakkuva äriühingu asukohaks on mõni muu Euroopa riik, tuleks teiste riikide finantsjärelevalve asutuste veebilehtedelt kontrollida, kas äriühing on antud riigis registreeritud, või edastada vastava riigi finantsjärelevalvele selle kohta kirjalik järelepärimine. Finantsjärelevalve asutuste veebiaadressid on leitavad Finantsinspektsiooni kodulehelt.

Üks lihtne võimalus on veel teenusepakkujat guugeldada. Kui päringu vastuseks tuleb viiteid foorumitele, kus kliendid kaeblevad asjaomase teenusepakkuja üle – näiteks ei saa kauplemiskontodelt väljamakseid teha –, või viitavad sõnaselgelt pettusele, oleks õigem sellise isikuga tegemist mitte teha või temaga vähemalt lepingulistesse suhetesse astuda. Siiski tuleb ka guugeldamisel süveneda, sest ka ülipositiivse sisuga foorumite taga võib olla pettus.

Rohkem uudiseid

1010.19
Teemapaberis antakse ülevaade leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu (inglise keeles Household Finance and Consumption Survey ) tulemustest. Seda uuringut on Eestis läbi viidud kahel korral, 2013. ja 2017. aastal. Me analüüsime 2017. aasta küsitluse tulemusi ja võrdleme neid nii 2013. aasta küsitluse tulemustega kui ka teistes euroala riikides 2013. või 2014. aastal tehtud...
2009.19
28. septembril kell 12-16 toimub Eesti Panga muuseumis rahatarkuse perepäev . Perepäev on tasuta. Eesti Panga muuseum asub aadressil Estonia pst 11, Tallinn. Tule küsi, ekspert vastab! Terve päeva on kohal Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni eksperdid, et vastata kõigi huviliste küsimustele või lihtsalt mõtteid vahetada päevakajalistel teemadel: Mida peaks igaüks teadma pensionist? Mis on...
0209.19
Finantsinspektsioon võttis kasutusele uue tarbijaveebi minuraha.ee, mis on senisest kasutajasõbralikum ja mugavam. Uue veebilehe loomisel on lähtutud põhimõttest, et oluline teave oleks kergesti leitav ning leht ise lihtsasti kasutatav. Muutunud on veebilehe infoarhitektuur ja kujundus, samuti on kasutusel palju pildimaterjali, jooniseid ja infograafikat. Veebileht jagab informatisooni, kuidas...