Jaga Facebookis
Jaga Twitteris
E-kiri
Võlanõustamisteenuse osutajal peab olema võlanõustaja kutse või riiklikult tunnustatud kõrgharidus ja läbitud võlanõustaja täienduskoolitus, kirjutab Eesti Võlanõustajate Liidu juhatuse liige Ülle Schmidt ajakirjas Sotsiaaltöö.
Eesti Võlanõustajate Liidu (EVLN) asutamise mõte tuli neilt, kes olid õpetanud või õppinud võlanõustajate täienduskoolitusel Tallinna Pedagoogilises Seminaris. Leiti, et kuigi koolitatud inimesi oli juba üksjagu ja tegutsesid mõned nõustamiskeskused (neist üks suuremaid Tallinna Sotsiaaltöö Keskuses) ning teenust osutas ka töötukassa, ei toiminud võrgustik ega koostöö, võlanõustamise teenuski oli veel seaduses kirjeldamata. Võlanõustamise kui sotsiaalteenuse riiki toojaks võib pidada varem Saksamaal sel alal töötanud Kaidi Silver-Schöbet. Tema eestvedamisel kogunes 2011. aasta mais üle kahekümne huvilise ja asutamislepinguga moodustatigi liit.
EVNL-i esimene ülesanne oli saavutada võlanõustamise kui sotsiaalteenuse tunnustamine ja koos kutsekojaga töötada välja võlanõustamise kutsestandard. Esimene kutsestandard, võlanõustaja, tase 6, valmis 2013. aastal ja seda on kaks korda uuendatud. Kehtiva kutsestandardi (2022) järgi on võlanõustaja kõrgharidusega (soovitatavalt majanduse, õiguse või sotsiaalvaldkonnas) spetsialist, kes on omandanud erialaoskused võlanõustamise koolitusel ja töö käigus. Standardis on loetletud võlanõustaja töö nii kohustuslikud kui ka valitavad kompetentsid. Võimalus on taotleda ka majandamisnõustaja osakutset (tase 5), kes nõustab kliente võlgade ennetamisel ja majandusliku toimetuleku parendamisel.
Pikemalt saab lugeda: Võlanõustajate liit ühendab ala asjatundjaid
Loe ka:
- Millal võlanõustaja poole pöörduda?
- Võlanõustajate kontaktid