Milliseid pangateenuseid peavad pangad pakkuma?

1. detsember 2023

Tänapäeval pole vist pea ühtegi inimest, kel pole pangakontot või kes ei tee arvete maksmiseks ülekannet või otsekorraldust internetipangas. Paljud aga ei tea, et teatud finantsteenused peavad olema kättesaadavad ja pankadel tuleb neid vastavalt seadusele pakkuda.

Vastavalt seadusele peavad pangad inimestele pakkuma ja tagama põhimakseteenused, milleks on maksekonto pidamine, sularaha sisse- ja väljamaksmine ning maksete tegemine ja vastuvõtmine. Neid teenuseid on vaja igapäevaste rahaasjade korraldamiseks. Põhimakseteenuste pakkumist ei ole tarbijal õigus nõuda selliselt pangalt, kes seda ühelegi teisele tarbijale ei paku.  

Kui tarbija teeb pangale avalduse konto avamiseks, on pank kohustatud tarbija põhjendatud huvi korral talle ka konto avama, kui ei esine mõjuvaid põhjuseid keeldumiseks. Tarbijateks on siinjuures füüsilised isikud, kes teevad tehinguid, mis ei seondu nende iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Põhjendatud huvi konto omamiseks on näiteks soov saada kätte töötasu ja toetused ning maksta vajalikke arveid ja makse. Samuti tuleb kinnisvara omamisel või üürimisel tasuda kodulaenumakseid ja kommunaalkulusid reeglina just ülekandega, ka selle jaoks on vajalik konto olemasolu. Eelviidatu näol on aga tegemist vaid loeteluga näidetest ning põhjendatud huvi puudumist tuleb vaidluse korral tõendada pangal.

Millal võib pank keelduda konto avamisest?

Põhimakseteenuste pakkumisele on kehtestatud erinevad nõuded eesmärgiga tagada teenuste kättesaadavus ja taskukohasus kõigile inimestele – eriti neile, kes on rahaliselt kehvemas seisus. Pank võib põhimaksekonto avamisest siiski ka keelduda, kuid ainult selgelt piiritletud juhtumite korral. Näiteks siis, kui on selge kahtlus rahapesus või kui tarbija ei ela Euroopa Liidus (EL) seaduslikul alusel.
Pank ei tohi konto avamisest keelduda ainult seetõttu, et see on pangale liiga keeruline, klient on liiga vana või pangale liiga väikese tulupotentsiaaliga. Pangad on kohustatud hiljemalt kümne arvelduspäeva möödumisel vajalike dokumentide saamisest alates tarbijale konto avama või teavitama teda konto mitteavamise põhjustest.

Diskrimineerida ei tohi

Pangad peavad pakkuma põhimakseteenuseid kõigile EL-is seaduslikult elavatele isikutele, olenemata nende taustast või rahalisest olukorrast. Pangad ei tohi keelduda põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest Eestis kehtivat elamisluba või elamisõigust omava välismaalasega, samuti rahvusvahelise kaitse taotlejaga rahvusvahelise kaitse andmise seaduse tähenduses, tarbija kodakondsuse või elukoha tõttu.

Samuti ei või pank piirata põhiliste makseteenustega seotud tehingute arvu ega osutada põhimakseteenuseid ainult väga piiratud kanalite kaudu, näiteks internetirakenduse kaudu, jättes kõrvale muud kanalid nagu pangaautomaadid. 

Tasud peavad olema mõistlikud

Euroopa Liidu nõuete kohaselt peab põhimakseteenuseid pakkuma kas tasuta või mõistliku tasu eest. Põhimakseteenuste tasude määramisel tuleb arvesse võtta Eesti elanike sissetuleku taset ja tasude keskmist suurust Eestis. Ka tarbijate poolt kohustuste täitmata jätmise eest küsitavad tasud peavad olema mõistlikud. Põhimakseteenuste hinnastamiseks peavad pankadel olema sisemised protsessid, mis lisaks seaduses määratletud sissetulekute tasemele ja pankade keskmistele tasudele arvestavad kõigi teenuse tasu mõjutada võivate teguritega ning vähemkindlustatud kliendigruppidega nagu näiteks pensionärid või õpilased. Tasude ja teenuste muutumisest peavad pangad tarbijaid teavitama kahe kuu jooksul enne muudatuste jõustumist.

Tarbijate vaidluseid aitaks lahendada finantsombudsman

Kogu teave põhimaksekonto ja teenuse osutamise tingimustest, panga ja tarbija vaheliste vaidluste lahendamise võimalustest kohtus ja kohtuväliselt, peab olema kättesaadav panga veebilehelt. Kohtuväliste vaidluste lahendamisel ja tarbijate huvide kaitsmisel saaks aidata finantsombudsman, kelle loomise vajadust on Finantsinspektsioon rõhutanud juba aastaid. 

Näiteks olukorras, kus tarbijale ei avata põhjendamatult pangakontot, peab tarbijal olema võimalik oma mure lahendada kohtuväliselt. Eestis on makseteenuste puhul kohtuväliseks vaidlusi lahendavaks organiks tarbijavaidluste komisjon. Siiski on oluline teada, et tarbijavaidluste komisjon lahendab ainult lepingust tulenevaid vaidlusi. Finantsteenustega seotud lepingueelsete vaidluste puhul oleks tarbijale kohtusse minemise kõrval taskukohasem ja vähem ajakulukam variant tarbijate huve esindav finantsombudsman, kes tegutseb juba mitmetes teistes riikides ning kelle järele on Eestis üha suurem vajadus.

Finantsinspektsioon andis välja soovitusliku juhendi, millega selgitas põhimakseteenuste osutajatele kohalduvaid nõudeid. Sellega saab tutvuda Finantsinspektsiooni veebilehel.

Rohkem uudiseid

Oktoobri koolivaheajal kutsuvad Finantsinspektsioon ja Eesti Pank õpetajaid taas muuseumisse rahatarkust omandama. Õpetajate seminari peamisteks teemadeks on seekord teadlik rahakasutus ja kogumine. Antakse ülevaade Eesti perede finantskäitumisest ning räägitakse sotsiaalmeedias tehtud investeerimissoovituste riskidest. Lisaks tutvustavad nii Finantsinspektsioon kui ka Tagasi Kooli oma uusi...
Eesti raha on euro ja nii on see olnud juba üle kümne aasta. Eurot tuleb vastu võtta hoolimata sellest, kas kasutatakse paberist pangatähti, pangakaarti või metallist münte. Kõikidel neil raha vormidel on oma tugevused ja nõrkused. Kui rääkida sularahast, siis oleme Finantsinspektsiooni ja keskpanga korraldavatel perepäevadel näinud, et lapsed alustavad säästmist sageli just euromüntide…
Kui pangakonto võib avada lapsele juba kohe peale tema sündi, siis oma pangakaardi ning õiguse seda vanema seatud limiitide piires kasutada võib laps saada kuue- või seitsmeaastaselt. Nii saab õpetada lapsele pangakaardiga ja rahaga laiemalt ümberkäimist juba enne kooliminekut või kooliea alguses. Eestis saab olenevalt pangast pangakaardi avada ning vormistada internetipanga ja mobiilipanga...